Ainult et riigi silmis pole seda talu, vähemalt talu hooneid, olemas. Ehitisregistris ei kajastu ükski talu hoonetest, millest enamik on vanadele vundamentidele rajatud uuemad ehitised, mõned aga, nagu näiteks luuleküüni nime kandev küün, põlised.

“Meie neid pabereid kaotanud ei ole, meie käest võeti talu ära ja meid aeti sealt välja,” lausub Kõdar. 1990. aastatel sai ta tagasi varemed ning riikliku metsamajandi valduses metsa kasvanud talupõllud. Riigiaparaat produtseeris ka mõned dokumendid, mis käsitlesid taluomandi juriidilist külge, kuid mitte ühtegi skeemi, joonist või plaani.

Nüüd peab taluperemees Jaak Kõdar kukrut kergendama ning tellima kõigi hoonete mõõdistamise ja neist projektide valmistamise.

“See läheb vähemalt 2000 eurot maksma, sain just arhitektilt hinnapakkumise,” sõnab Kõdar.

Pikemalt loe juba homsest Maalehest!