Andres Laasma: Väinamere Liinid tegid alampakkumise
Katsetuste tulemused näitavad lisaks muule ilmselgelt, et Väinamere Liinid tegi suure tõenäosusega alapakkumise, mille osas on tänaseks juba jõustunud kohtuotsus. On äärmiselt kahetsusväärne, et peale kaotatud kohtulahinguid on Väinamere Liinid asunud ennast õigustama ajakirjanduse vahendusel. Oluline on siinkohal ka erineva meediakajastuse ajastus, mis eelneb vahetult 28. mail toimuva Vaidlustuskomisjoni istungiga mille päevakorras menetletakse Väinamere Liinide järjekordset kaebust Vormsi hanke osas. Ilmne on asjaolu, et avalikku arvamust soovitakse kujundada endale soodsas suunas ja rakendada järjekordse vaidlustusvankri ette. AS Kihnu Veeteed juhina ei pea ma seda õigeks, aga kuna konkurent on valinud selle tee, siis oleme sunnitud asja omalt poolt kommenteerima.
Tähelepanuväärne on asjaolu, et katsetuste tulemusi ei ole näiteks AS-le Kihnu Veeteed ametlikult esitatud. Meie suulisele järelepärimisele Lääne Maavalitsusele vastati, et katsetuste lõppdokument on üksnes ametkondlikuks kasutamiseks ja meile seda ei väljastata. Jääb arusaamatuks millisele katsetuste dokumentatsioonile on erinevates ajakirjanduses esitatud artiklites tuginetud. AS Kihnu Veeteed poolt katsetustel viibinud spetsialistid said katsetuste käigus väga piiratud ja mitte süstemaatilist informatsiooni, eriti mis puudutab kütusekulu erinevatel koormustel ja kiirustel.
AS Kihnu Veeteed lähtus kütuse kulu arvestades oma 10 aastasest Vormsi liinil opereerimise kogemustest pidades silmas nii Ormsö tehnilisi iseärasusi, Vormsi laevatee spetsiifikat kui ka kõiki erinevaid ilmastikuolusid. Arvestustes ei lähtutud mistahes viisil seni opereeriva parvlaeva Reet parameetritest. Rõhutame, et Ormsö katsetused toimusid ideaaloludes vaikse tuule ja madala lainega, mida Eesti klimaatilistes oludes tuleb suurel määral tõese kulu saamiseks korrigeerida.
Tuulevaikseid ja lainetuseta ilmaolusid on Väinameres heal juhul kokku 4 kuu jooksul aastas. Enim kütusekulu mõjutav jääkate omakorda suurendab kulu 3-l kuni 4-l kuul aastas. Samuti on oluline märkida, et laeva katsetused viidi läbi veesügavuse ca 10 meetri juures. Vormsi liinil on veesügavused kanalis aga suures osas 5 meetrit ja alla selle, mis tekitab laeva korpusele oluliselt suuremat veetakistust ning kütuse kulu isegi ideaaloludes on ca 20% suurem kui näitasid katsetuste tulemused. Lisaks eelnevale ei arvesta seni ajakirjanduses ilmunud laeva katsetuste tulemused ka asjaoluga, et laeva küttesüsteem sadamas seistes tarvitab samuti kütust ja töötab erineva intensiivsusega ca 9 kuud aastas keskmiselt 17,5h ööpäevas. Samuti kulub kütust diiselgeneraatorite käitamiseks nii merel kui ka sadamates peale- ja mahalaadimiste ajal.
Märkimata ei saa jätta ka fakti, et Veeteede Ameti kui tulevase laevaomaniku poolt Lääne Maavalitsusele esitatud Ormsö kütusekulu esialgses hinnangus märgiti võimalikuks kütuse kuluks koguni 0,425 tonni tunnis teisaldatuna liitriteks 506 l/h, mida soovitati ka võtta aluseks pakkumuste hindamisel. Kõike eelnimetatud silmas pidades oleme veendunud, et Väinamere Liinide poolt pakkumuses arvestatud kütusekuluga ei ole võimalik aastaringselt laevaliini mõistlikult ja Vormsi rahvale uue, suurema ning kiirema laeva ootuses sobiliku ülesõidu ajakulu arvestades teenindada.
Tähelepanu väärne on ka asjaolu, et meie poolt vaidlustuskomisjonile esitatud tõendustes oli kütuse kulu ainult üks paljudest selgelt alapakkumisele viitavatest argumentidest. Elimineerides kütuse kulu erinevused pakkumustes, viitasime me paljudele kulukomponentidele mis meie hinnangul olid Väinamere Liinide pakkumuses ebanormaalselt madalad või puudusid sootuks. Samuti ka asjaolule, et alapakkumise kahtlusel tuleb kaaluda pakkumust tervikuna kogu 5 aastase lepinguperioodi ulatuses mitte vaid mõne üksiku kulukomponendi mõistes lühiajaliselt. Eriti markantne on asjaolu, et Väinamere Liinide pakkumuses esitatud tööjõukulu Pl Ormsö mehitamisel on ligilähedaselt sama suur kui täna liini teenindava parvlaev Reet puhul ja seda vaatamata asjaolule, et Ormsö minimaalne meeskond peab olema senise parvlaeval Reet töötava 4 meremehe asemel 6 ning lisaks on meeskonnaliikmetele esitatavad minimaalsed meresõidu diplomi nõuded oluliselt kõrgemad. Seega jääb meie jaoks mõistetamatuks millisel viisil mehitab Väinamere Liinid tänastes tööjõuturu tingimustes laeva nõuetele vastava kvalifikatsiooniga meremeestega. Tööjõukulude vastavuse kinnituseks esitas Väinamere Liinid Vaidlustuskomisjonile üksnes selgituse, et kuna pakkumuses kajastatud tööjõukulu ületab Eesti Vabariigis kehtivat miinimumpalka on kõik õiguspärane ja millestki muust, nagu näiteks tööturu olukord või meeskonna kvalifikatsioon lähtuda ei saa ega tule. See ja palju muudki kinnitab meie veendumust alapakkumisest. Samuti leidsid meie kahtlused osaliselt kinnitust nii Riigihangete Vaidlustuskomisjonis, Haldus- kui ka Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsuses mis andsid Lääne Maavalitsusele otsesed suunised täiendavaks kontrolliks, mis jäi aga lõppkokkuvõttes tegemata ning hange tühistati.
