Kruusatee – romantiline nuhtlus?
Selline see kruusatee dilemma on – kellele kaunis harmooniline osa keskkonnast, kellele igapäevane mureallikas. Taju ja vaatenurk probleemile sõltub inimese asukohast, kas tegu suvise uitajaga või inimesega, kelle kodu tolmava tee ääres. Üks on aga kindel – kas kiidame või laidame, kruusateed on oluline osa meie teedevõrgust. Eesti riigimaanteedest 34,1% ehk 5280 kilomeetrit on kruusa- ja pinnaseteed.
Lõviosa neist teedest on Lõuna-Eestis, kõige vähem on neid Lääne-Virumaal.
Töö tolmuvabade teede nimel käib usinasti ning järjest teed tolmuvabaks ka saavad, kinnitab MNT lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt. Teelt tulev tolm on teeäärsete elanike jaoks arusaadavalt suur suvine mure. Valt kinnitab, et teede seisukorda jälgitakse hoolsalt aasta läbi ning tolmuvabaks tehakse teid järjepanu. Tolmusest teest vabanemiseks on mitu võimalust. Teele tehakse suurte teede ehitusest ülejäänud freesipurust kate (freesipuru segatakse killustikuga läbi ning uus bituumen tugevdab teed oluliselt) või tee pinnatakse üle (sobib teedele, kus pole palju liiklust ning millel sõidavad sõiduautod). Kuidas otsustatakse, millist meetodit kasutada? „Tee kandevõime on lähtekohaks. Teed peavad olema läbitavad nii kevadel kui ka sügisel; ja seda nii, et ka loodusele sellest kahju ei tekiks. Ka peab arvestama, et tee parandamise kulud oleksid mõistlikud,” selgitab Valt.
Kruusatee saab tolmuvabaks ka tolmutõrjega. Tegu pole lihtsalt veega pritsimisega, vaid suurema ettevõtmisega. Tee hööveldatakse, seejärel niisutatakse kaltsiumkloriidi ehk soolaseguga ning rullitakse uuesti kinni. Valti sõnul on MNT võtnud sihiks, et elamute juures oleks tolm tõrjutud – siin lähtutakse sellest, kui õueala jääb 100 meetri kaugusele teest. Kas need, kelle kodu juures tolm kinni pandud, võivad terve suve kergemalt hingata? „See sõltub suvest. Kui suvi on liiga kuiv või liiga märg, siis ühest korrast ei aita. Suve keskpaigas võib olla vaja sama teelõik uuesti üle käia,” selgitab Valt.
Paar aastat tagasi räägiti siinsamas leheveergudel tolmutõrjest kruusateel ning üles jäi mure, kas see on ikka inimestele ja loodusele täiesti ohutu. Valt kinnitab, et siiani pole märgatud mõju põhjaveele ega inimestele. Niisutamiseks valmistudes jälgitakse väga hoolikalt kaltsiumkloriidi kogust, ning tee teistkordsel niisutamisel on soolakogus kaks korda väiksem. Lõpuni ei saa teadusmaailmas midagi välistada, nii jälgitakse ka seda, mis tolmu soolaga kinni panemine endaga kaasa toob. Siiani võib ütelda, et vaid head – koduaiad on tolmuvabad ning tee eluiga tänu sellele pikem.
Kruusatee elueast uurin, kas kruusa teedele ikka jagub? Valt möönab, et see on üks murekohti tõesti, head karjäärid hakkavad ennast ammendama ning kruusa varsti enam tõesti pole. Juba praegu tehakse teid paekivikruusa seguga, millega näiteks lõunaeestlased pole harjunud. Nimelt määrib see autosid rohkem – eriti hästi jääb see kinni siis, kui auto on niiske.
Ja lõpetuseks – millist suve soovida teemeestele? Sama nagu põllumehele, muigab Valt – vaheldumisi päikest ja vihma, aga kõike ikka mõõdukalt.
- Ära kihuta – kui 90 km/h on lubatud, siis ei tähenda see veel, et see on kohustuslik. Kui kohalikke olusid ei tea, sõida 60 km/h.
- Arvesta teekattega, eelda, et seal võib olla lahtist materjali, mis kopsab vastu Su oma autot või kedagi teist.
- Kui näed lahtisi kive, sõida aeglaselt ja mõistlikult! Sama kehtib inimeste ja elumajade läheduses.
- Kui konditsioneeri pole, keri lahti esiaknad, mitte tagumised.
- Ära tee rooliga järske liigutusi.
- Pidurda kurvi eel.
