Külapoodide saatus sõltub möödasõitjatest: talvel maksame peale, suvel teenime kasumit

Küllap on paljudel tulnud ette olukordi, kus pika autosõidu järel teeperves kaupluse silti silmates tuleb kurbusega tõdeda, et igasugune müügitegevus antud kohas lõppenud on. Kui möödasõitja jaoks laheneb probleem järgmises linnas mõnd kaubanduskeskust külastades, siis kohaliku elaniku seisukohast on tegu pikemaajalise murega.

Viimase aastakümne jooksul on suur osa külapoode oma tegevuse lõpetanud. Eesti ühiskond tervikuna on äärmiselt palju muutunud ning sellega koos ka väikekaupluste roll. Suur osa inimesi on kolinud maalt linna või käivad igapäevaselt linnas tööl. See on põhjustanud külapoodide klientuuri vähenemise, mis omakorda on viinud kaupluste sulgemiseni.

Siiski eksisteerib endiselt väikeettevõtjaid, kes suduavad külapoodi majandada. Väikese kaupluse tegevust võib soodustada lähedal asuv turismiobjekt, mööduv maantee ning loomulikult ka külaelanike suur arv.

Nii näiteks on Lääne-Virumaal asuv Jäneda küla soodne paik poe pidamiseks. Küla läbib üsnagi tihedalt kasutatav tee. Lisaks asub Jänedal mõisakompleks, mida külastavad sagedasti turistid. Jänedal elava umbkaudu neljasaja elaniku käsutuses on suisa kaks poodi. Külas asub A ja O kaupluseketti kuuluv pood ning füüsilisest isikust ettevõtjale kuuluv kauplus Meier.

Külapood Meier on teeäärses hoones tegutsenud juba viisteist aastat ning kauplust hoiavad paljuski elus just möödasõitjad. Poeomaniku abikaasa Eda leiab, et Jänedal selles osas kõige hullem olukord tõesti ei ole. „Ega päris halvasti ju ei lähe, muidu enam ei teeks, paneks kinni poe,“ ütleb Eda. Samas toob ta välja, et talvel kauplus kasumit ei teeni. „Talvel maksame peale! Aga suvel möödasõitjate pealt teenime,“ tõdeb Eda.

Nagu head tingimused aitavad külapoel säilida, võib nende kadumine põhjustada poele suuri raskusi. Väikeasulate eluolu mõjutavad palju suurte maanteede ümberehitused. Sarnaselt Jäneda poodidele on ka Lääne-Virumaal asuva Viitna kaupluse klientuur koosnenud suuresti läbisõidul olijatest. Tänaseks ei läbi Tallinn-Narva maantee Viitna keskust ning kaupluses tuntakse selle mõju selgelt. Kui muidu hoidis Viitna pood aastaringi uksi lahti, siis möödunud talvel oli kauplus suletud. „Juunikuus alles avasime uuesti,“ sõnab poe müüja.

Külas on kohalikke elanikke vähe, alla saja. Nendestki suur osa teeb põhiostud linnas. „Ega kohalik elanik väga ei käi. Tavaliselt siis, kui midagi osta on unustatud,“ nendib müüjanna. „Samas mõni ikka väga kiidab ka, et hea on, et pood on. Aga eks siin on ikkagi kallim, midagi pole teha. Suure keti poel on selles osas lihtsam,“ lisab ta.

Tegu on justkui surnud ringiga. Igas külas leidub inimesi, kellel autot ei ole ja liikumisvõimalused sellega piiratud. Nende seisukohast on külakaupluse toimimine väga oluline. Samas on väikepoe hinnad klientide vähesuse tõttu kõrged ning seetõttu suunduvad need, kellel vähegi võimalik, oma oste suuremasse kauplusesse tegema. Kui puudub väljastpoolt lisanduv klientuur, kes käivet tõstaks ning sellega ühtlasi aitaks poel hindu madalamal hoida, siis peab külapood uksed sulgema.