Vähipüügilube saab veel taotleda seitsmes maakonnas
Nii nagu varasematel aastatel, said ka tänavu vaid mõne minuti jooksul otsa kõik püügiload Saare- ja Hiiumaal, päeva jooksul ka Tartu- ning Pärnumaal. Vähipüügilube taotleti aktiivselt ka Järva-, Valga- ning Harjumaal. Kõige rohkem püügiöid võeti Saaremaal Võlupe jõele, Vesiku ojale, Oju peakraavile, Lõve ja Punapea jõele ning Karujärvele. Hiiumaal väljastati kõik load Luguse jõele. Tartumaal oli populaarseim Pangodi järv, Pärnumaal Paadrema jõgi, Järvamaal Reopalu jõgi ja Väinjärv ning Valgamaal Aheru järv. Harjumaal oli müügihitiks Männiku karjäär. Kuigi mainitud veekogud on olnud ka möödunud aastatel eelistatumad, ei tähenda see seda, et mujal ei tasuks vähki püüda.
Vähirikkamate veekogude arv küündib seitsmekümneni, aga vähiveekogusid kokku on Eestis üle kahesaja. Seega on ka mujal piisavalt võimalusi vähipüüki harrastada ning paljudes maakondades on jätkuvalt vabu püügivõimalusi. Näiteks võib vähki leida Aidu, Jõksi, Kavadi, Jaala ja Konsu järvedest, samuti Amme, Pedja, Tuudi, Leevi ning Võhandu jõgedest. Siiski peab igas veekogus teadma vähkide täpsemat asukohta, sest vastasel juhul võib püüniseid pikalt, ent tulemusetult leotada. Soovitame lisainfo saamiseks ning loa taotlemiseks pöörduda Keskkonnaameti vastava regiooni esindusse. Kõigi regioonide kontaktid on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel.
Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti tuletab meelde, et loa omanik peab viibima püügikohas ning esitama viie päeva jooksul pärast loa lõppemist püügiaruande, mida tuleb teha ka siis, kui vähki ei saadud. „Püüda tohib vähemalt 11 sentimeetriseid vähke, kõik alamõõdulised vähid tuleb püügikohas tagasi vette lasta. Natad või mõrrad tuleb enne järgmist püüki korralikult kuivatada, et haigused ei leviks. Kui järgida kõiki vähipüügi ja looduses käitumise reegleid, kujunebki vähipüügist meeldejääv positiivne elamus,“ lausus Tuusti.
Vähipüük toimub 1. augustist kuni 31. augustini 2015. Lisainfo vähipüügist on leitav kalastusinfo kodulehelt.
