Säästmisest võib saada harjumus

Iga inimese, kogu ühiskonna parema finantskirjaoskuse huvides on oluline võimalikult varakult teadvustada ka säästmisharjumuse positiivset rolli igapäevaelus ja heaolu kasvatamises.

Nordea pank korraldas hiljuti uuringu säästmishoiakutest ja -käitumisest, kus fookuses olid 18–30aastased. Soov oli täpsemalt välja selgitada, kuidas ja milliste eesmärkide nimel on just noorem põlvkond valmis oma igapäevaste rahaasjade eest hoolitsemisega tegelema tulevikuväljavaadetega.

Uuring näitas, et noored peavad säästmist küll oluliseks, aga on rahakogumisel siiski üsna ühetaolised. 48% uuringus osalenutest tegeleb säästude kogumisega regulaarselt, kuid 76% neist hoiab säästusid ennekõike arvelduskontol või hoiusel.

Positiivsena saab esile tuua, et üle poole vastanutest omab ülevaadet oma igapäevastest rahaasjadest, koostades igakuist eelarvet ja jälgides kulusid ning tulusid. 59% vastanutest paneb raha kõrvale suurema plaanikohase kulutuse tarbeks.

Uuringust selgus ka, et 40% vastanutest, kes tegelevad säästmisega, panevad igas kuus kõrvale 101 kuni 500 eurot. Psühholoogiliselt on ilmselgelt märksa lihtsam panna igas kuus kõrvale väiksem rahasumma, kui et teha seda harvemini ning suuremate summade kaupa. Uuringu tulemused näitavad, et kui inimene on kord juba säästmisega alustanud, siis suure tõenäosusega eelistab ta seda teha pigem väiksemate summade kaupa igakuise regulaarsusega, mis omakorda aitab kinnistada säästmist harjumusliku tegevusena.

Tulemusi üldistades on näha, et noored ei tunne veel piisavalt hästi raha kogumise ja vara väärtuse kasvatamise viise. Ei teadvustata enda käsutuses olevat kõige hinnalisemat eelist – aega. Mida pikema perioodi jooksul säästmise ja investeerimisega tegelda, seda väiksemate summade regulaarse kõrvalepanemisega õnnestub soovitud tulemusi saavutada. Näiteks alustades 25aastaselt investeerimisega kolmanda samba fondi 32 euro kaupa kuus, on võimalik näitliku 6% tootluse juures koguda pensionieaks (65. eluaastaks) 60 000 eurot. Alustades 35aastaselt, peab sama tulemuse saavutamiseks investeerima igas kuus juba 63 eurot kuus.

Säästmisel on valdavalt lühi­ajalised eesmärgid, mistõttu teenitav tootlus pole sedavõrd oluline võrreldes investeerimisega, mille puhul seatakse pikaajalised eesmärgid ja märksa tähtsam on pöörata tähelepanu investeeringu väärtuse kasvule.

Omakorda kinnitas uuring pankade vastutusrikast rolli, näidates, et panga nõustajate ning vanemate usaldusväärsus finantsalastes küsimustes on kõrge nii eesti kui vene rahvusest vastanute hulgas. Eestlaste puhul on perega võrdselt usaldusväärsed nõuandjad ka sõbrad ja tuttavad. Pankadelt oodatakse lisaks rahakogumise võimaluste ja tootevaliku laiendamisele (41% vastanutest) ka rohkem selgitustööd ja nõustamist säästmise teemal (34% vastanutest).

Vastajate vanusevahemikku ja tänapäeva laiemaid trende arvestades on nii üllatav kui julgustav osalenute kõrge eelistus saada pangalt infot säästmisvõimaluste kohta silmast silma nõustamisel. See näitab noorte avatud ja tõsist suhtumist rahaasjadesse.

Neil, kes kord juba on säästmisega algust teinud, pole olnud põhjust pettuda. Peaaegu kõik uuringus osalenud (95% vastanutest) olid valmis regulaarset rahakogumist jätkama ka siis, kui senine säästude kogumise eesmärk on saavutatud.

Pea sama suur (93% vastanutest) oli vastajate hulk, kes olid veendunud, et jätkavad säästude kogumist suure tõenäosusega ka pärast seda, kui on mingil põhjusel sunnitud kogutud summa enne eesmärgi saavutamist ära kulutama.

Seega miks mitte suurendada positiivselt mõjuvate harjumuste osakaalu oma elus. Mõistlik rahaasjade korraldamine on kahtlemata üks pikema aja jooksul väärtust loov oskus.