Rohkem kui pooled kultuurimälestised pole ehitisregistris
Näiteks ei ole ehitisregistrist mitme teise kiriku kõrval võimalik leida ka Paide kirikut. Rapla valla arhitekti Cerly-Marko Järvela sõnul on kiriku õiguspärased dokumendid olemas ja kirik on registrisse kantud.
“Muinsuskaitseamet üritab kultuurimälestiste registris olevaid ehitisi siduda ehitisregistri ehitistega, kuid üle poole ehitiste puhul, mis on mälestised, ei ole seni ehitisregistrist vastet leitud,” rääkis muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Triin Talk.
Tema sõnul inimesed lihtsalt ei pruugi selle peale tulla, et kontrollida, kas aastakümneid või aastasadu olemas olnud ehitis on registris või mitte. “Kuna eelkõige on hoonete seadustamise pärast mures eramuomanikud, siis esmase tähelepanuta võivad jääda näiteks kirikud ja linnused,” rääkis Talk.
Kahe Väike-Maarja koguduse juht Enn Salveste on arvamusel, et kirikud on seisnud aastasadu ja jäävad sinna ka edaspidi ning kirikus on palju tähtsamaid teemasid, mille kallal töötada. “Ma arvan, et kirikute puudumine registrist on pseudoprobleem,” ütles ta.
Pärnumaa Audru valla planeeringute spetsialist Merle Mõttus kinnitas, et kirikute registrisse kandmise eest peab hea seisma kohalik omavalitsus. Audru vallas ei ole seda aga veel arutelu alla tulnud ning Mõttus ei osanud täpselt öelda, kas nende valla kirikud on ehitisregistris või mitte.
Mõttus rõhutas aga, et kirikute ehitisregistrisse kandmine on vajalik ka seetõttu, et Euroopa Liidus kogutakse mitmekülgseid statistilisi andmeid ja register on parim koht, mis annaks tõese ülevaate ka kirikute ja linnuste osas.
