Uurimus: kolhoosikontorisse võiks teha riigigümnaasiumi?

Kunagised majandikontorid võiksid saada rakendust eakate inimeste hooldekodudena, aga ka turismitalude ja miks mitte isegi riigi­gümnaasiumidena, leiab Laura Ingerpuu oma magistritöös.

“Mulle on ammu huvi pakkunud nõukogudeaegne ehituspärand, ennekõike tööstus- ja tootmishooned,” põhjendas muinsuskaitsja Laura Ingerpuu, miks ta valis oma magistritöö teemaks just ühismajandite ja kolhoosiehituskontorite administratiivhooned.

Need iseloomustavad tema sõnul Nõukogude Eesti maa-arhitektuuri fenomeni, mis kujunes välja 1960–1970ndatel ja oli unikaalne kogu Nõukogude Liidus. “Kolhooside, sovhooside ja ehituskontorite peahooned, nagu ka toonased kontor-klubid olid peamised ühismajandi jõukuse näitajad, mis ehitati tihti originaalprojekti alusel,” märkis autor. Üks põhjus teemat käsitleda oli tema sõnul ka see, et nõukogudeaegset maa-arhitektuuri on meil veel suhteliselt vähe uuritud.