Proovisõit: Renegade, sobib ka naistele
„Mis auto see siis on?“ küsis alt-naabrimees, kui ma oranži värvi Jeep Renegade maja ette parkisin. „Džiip,“ vastasin ma. „Aastast 1941“.
Muidugi oli kõnealune Jeep tunduvalt noorem, lausa viimane mudel, aga ajalugu on temas tõesti tunda. Kasvõi seesama „Since 1941“ armatuurlaual. Või siis tagatuled, mis meenutavad aega, kui bensiinikanistrid kütuse ühes võtmisel veel olulised olid. No ja eks seitsme õhuavaga radiaatorivõre määra ka eksimatult, millega tegemist.
Renegade on mõnus, stiilne, ilmselt ka vastupidav sõiduriist. Kui vastupidav ta täpsemalt on, on igal üksikul proovijal küll raske öelda – viiesaja kilomeetriga, ole sa sõiduvahendi suhtes nii hoolimatu kui tahes, teda igatahes ära ei lammuta.
Väga viletsat teed on Eestimaal, eriti suvel, ju küllalt raske leida, tavalist lohu- ja muhulist, aga ka lausa künklikku ja suurte porilompidega metsara hammustab Renegade nagu muuseas. Kaheliitrist 140 hj diiselootorit ei pane köhima isegi vihmaga niisutatud mäkketõus karjateel, millel kogenud maastikurattur juba sadulast maha astub.
Motors24 proovisõit sööstis Renegadega ka lahtisse liiva ning liikus tempokalt vaatamata sellele, et liivajuga üle küljepeeglite tuiskas.
Ühesõnaga: tavalise Eestimaa jaoks on see Itaalia mõjutustega ameeriklane piisav. Pealegi: maastikku, millel eraomanik või RMK autoga lihtsalt lustida lubaks, ülemäära pole. Nii et lause, et mida vingem on maastikuauto, seda kaugemale peab traktori järele minema, praeguse proovisõidu puhul kinnitust ei leinud.
Kes sellise auto siis Eestis enese omaks valima peaks? Võib-olla see, kes elab või suvitab suurema linna lähedal, paigas, kuhu viib kinnisvarafirma poolt lõpetamata jäetud tee või siis täis tuisata armastav põldudevaheline rada.
Igatahes näib, nagu oleks auto loojad mõelnud sõitjat kindlustada kõikide võimalike teeolude vastu. Eraldi saab valida „lume“, „liiva“ või „muda“, aga ka kõik rattad vedama sundida, nii et reklaamlause „kõige võimekam kompaktmaastur“ pole asjata välja hüütud.
Eesti automüüja senine kogemus näitab, et tegemist on rohkem naiste eelistusega. Ning miks ka mitte. Renegade on parajalt väike (võib lugeda ka: parajalt suur), parajalt kõrge, parajalt sujuv (ka üheksakäiguline automaatkast!), parajalt maasturlik.
See „parajalt“ võimaldab ka tunde, et Renegadega pole sundi maastikku proovima minna – neliveolise kõrval pakutakse ka pelgalt esiveolist džiipi. Sel puhul on ka kliirens 23 mm madalam ja ulatub 175 mm-ni.
Ka on mõeldud kütuse kokkuhoiule: start-stopp süsteem muidugi, ka ühendab auto tagaveo tööle vaid vajadusel – mis sa ikka seadmeid tühjalt tegutsema sunnid!
Keskmine kütusekulu jääb tavalise sõidu puhul viie ja kuue liitri vahele, aga ega seda autot ostma minnes pole kütusekulu ka kõige esimene otsustaja.
Kuigi näiteks oranži värvi autot võib nimetada ka noortepäraseks, on Renegadel arvestatav huviliste ring ka eakamate juures. Ning miks ka mitte? Võib-olla on hallipäistel just õige aeg võtta vabalt ja lubada endale sõiduriist, millega silma jääda, aga ka matkata paikades, kus tavalise sõiduauto kõht kõrinal männijuuri loeb.
Pigem noortele ning pigem eakatele passib Renegade ka selle poolest, et üldiselt olemuselt on ta kahe sõitja auto. Jah, me mahume sellesse ka neljakesi, ka topeltpõhjaga pakiruumi mahub kraami küllaga, aga emotsionaalselt (võibolla oleme me oma välisel vaatlusel järeldamise orjad!) on ta ikkagi väiksema seltskonna sõiduk.
Kõige odavama Renegade hind on 18 890 eurot, ülemine piir ulatub 29 900ni. Kaheliitrise, 140 hj diiselmootoriga, kuid madalaima varustustasemega Renegade saab 23 990 euro eest.
