Raivo Murde: Abiks oleks tühja loba festival
Mind panevad alati imestama inimesed, kes on ostnud kalli kontserdipileti, aga veedavad muusika kuulamise asemel suurema osa ajast õllesabas seistes, lastega taganurgas mängides või telefoniga esinejaid filmides. Täiesti ületamatu seltskond on aga lobamokad. Rokikontserdil suudab ansambli helivõimendus nende rääkimistuhina tappa, kuid folgil või mõnel intiimsemal kontserdil tuleb üha sagedamini oma meeli pingutada, et üldisest mulafoonist laulusõnu kuulda.
Viimati sain sellisest lobaakustikast osa ühes väikeses külas toimunud Kõrsikute kontserdil. Pehk, Bonzo ja Päss olid tasemel nagu ikka, ainult et sinna väiksesse külaparki olid neid "kuulama" kogunenud vist palju hõimlasi, kes polnud juba kaua-kaua trehvanud. Rahulikku kuulamiskohta korduvalt ja korduvalt otsides sain osa "värvikatest" vestlustest.
Tagareas demonstreeris üks vanaproua sõbrannadele valjuhäälselt ja põhjalikult oma uut digikaamerat: "Vaadake, siit ekraanilt näeb kohe valmis pilti." Neil ja läheduses istuvatel inimestel jäi aga samal ajal jäädvustamata see ilus hetk, kui Bonzo laulis: "Mängi kord veel, palun mängi kord veel, viise mis läinud on moest."
Ja oh seda taasnägemise rõõmu. "Oi kui tore! Millal me viimati nägime? Sellest on küll vist 11 aastat möödas? Võib ma istun siia? Tead, ma käisin eelmisel nädalal lastele kummimadratsit ostmas ja siis…" Tule taevas appi! Kas tõesti on kümnendi sündmus madratsi ostmine?
Mul on ettepanek kontserdikorraldajatele: tehke lisaks suitsetamise ja laste alale kuskile kaugemasse nurka ka loba ajamise ala. Seal võiks meeleolu tõstmiseks mängida taustaks raadio SkyPlus hommikuprogramm. Veelgi parem, korraldaks paralleelselt arvamusfestivalile ka tühja loba festivali. Kõik "pole kaua näinud" on sinna oodatud.
