AASTA KÜLA 2015: Leedri küla - sajanditega kogutud rikkus

Aasta küla 2015 komisjon külastas Leedri küla juuli algul. Selleks ajaks oli Leedri juba valitud veebihääletusel rahvalemmikuks ning külarahvas rõõmsalt ootusärev.

Seda, et neil midagi häbeneda pole, teadsid nad hästi. Küla oli värskelt valitud Saaremaa aasta külaks 2015 ning tundus, et viimasel ajal on elu läinud tublisti ülesmäge. Kergelt võtta aga konkurssi ei saanud, sest üle Eesti kandideerisid samuti väga tugevad, toimekad ja väljapaistvad külad.

Sestap tehti omaltpoolt veel viimane pingutus – kogu sumbkülas heisati lipud, muru pügati viimast korda ja pikale lauale kanti pipstükid. Samas külas elav giid Urve Vakker tegi komisjonile ülevaatlikku ringsõidu, mis lõppes pooliku kiviaia juures. Seal pani komisjon eesotsas Eiki Nestoriga ehitustööle korraks käed külge ja tõstis aeda mõnegi kivi juurde.

Korraks leiti aega istuda ka kunagise piimapuki juures, mida kutsutakse nüüd „veise pukiks“ tuletatuna Facebookist, sest külarahvas armastab seal posti tuues juttu rääkima jääda.

Leedri küla on üsna selline küla, mida inimesed Saaremaast rääkides ette kujutavad – lambad, tuulik, kiviaiad, koduõlu. Kuid aasta küla tiitlit ei toonud mitte maalilised vaated, vaid inimeste võimekus teha ühiselt oma elu paremaks ning luua koos koht, kuhu tahetakse tulla, seal elada ja töötada hoolimata sellest, et asutakse otse ääremaa äärel, kust Gotlandilegi on vähem maad, kui Tallinnasse. Miks seal asjad edenevad, kuigi ollakse kõigest justkui väga kaugel?

Kõrvaltvaatajale näib, et Leedri küla saladus on oskus kombineerida isiklikke huvisid küla huvidega, lisaks peoga avatud ja nutikaid inimesi, kes mõistavad projekte kirjutada ja käima vedada. Aastasajad külg-külje kõrval elamist on õpetanud üksteisega arvestama ning samuti on sellises kohas väga väike see ring, mil teisele tehtud hea või halb enda juurde tagasi jõuab.

Leedri külas elatakse aastaringselt 23 talus, on 4 suvilat. Kokku elab külas 67 inimest ning ainuüksi viimastel aastatel on lisandunud 16 elanikku. Paljud talud on järjepidevalt olnud ühe ja sama suguvõsa käes juba sajandeid ning tänini on tavaks elada põlvkonniti koos. Nii Leedri kiviaiad kui tänavatevõrk on võetud muinsuskaitse alla.

Kümme protsenti elanikest on suutnud endale luua töökoha ise ja töötavad kodus. Leedri külast tuleb ka palju tähelepanu saanud Saaremaa kadakasiirup. Kui vaadata laiemalt, mis ametikohtadel külaelanikud töötavad, siis on lisaks siirupiemandatele esindatud pedagoogid, ehitajad, samuti lubjameister, bussijuht, helikunstnik, lasteaiatädi, toiduajakirjanik, meremees ja lihtsalt laia profiiliga kõigeoskajad.

„Vana küla, noor hing,“ ütleb tänane Leedri küla rahvas enda iseloomustamiseks.

Rohkem infot Leedri küla kohta: www.leedri.ee