Jahimehed ootavad teadlastelt teavet seakatku leviku tegelike põhjuste kohta

Esmaspäeval, 10. augustil toimunud Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse erakorralisel koosolekul öeldi välja, et jahimehed tulevad riigile appi ja annavad endast parima sigade Aafrika katku leviku piiramisel.

Üldine seisukoht on, et metssigade arvukus tuleb viia teaduslikult põhjendatult minimaalseks.

Siiski tuleb ka katku ajal järgida kaasaegsele jahimehele omaseid euroopalikke eetilisi ja moraalseid tõekspidamisi. Ka kriisi olukorras on tähtis jahipidamise turvalisuse tagamine. Toetatakse uue jahiseadusega kehtima hakanud põhimõtteid.

Juhatuse liikmed juhtisid tähelepanu, et teadlastelt oodatakse vastuseid, kuidas sai sigade Aafrika katk lautadesse piirkondades, kus metssigadel seda avastatud pole ehk siis informatsiooni katku leviku tegelike põhjuste kohta.

Seltsi juhatuse liikmed jõudsid järgmistele seisukohtadele:

• Lubada katkupiirkondades ajujaht ja jaht jahikoertega metsseale kui kõige efektiivsemaid jahipidamisviise. Ettepanek on, et 2015-2016 hooajal lubada metsseale erandina ajujaht ja jahti jahikoertega 1. septembrist kuni 31. märtsini. Kevadperioodil tuleks jahi korraldamisel arvestada konkreetselt looduses toimuvat, et keskkonda võimalikult vähe häirida.
• Lubada kasutada metsseajahil kunstlikku valgusallikat kõrgistmelt. Siin palub selts tungivalt arvestada ohutustehnika nõuetega. Seetõttu tehti ettepanek kasutada valgusallikat ainult kõrgistmelt. Püssikuul lendab kaugemale, kui öine valgusvihk suudab valgustada. Kütt peab olema veendunud, mis on sihtmärgi taga. Eriti ohtlik on liikuva sihtmärgi laskmine. Peab jälgima printsiipi, et meetmega tekitatud oht ei ole suurem kui ära hoitav.
• Lubada kasutada helisummutit ja seda ka jahipidamisel teistele ulukitele. Vaatamata sellele, et ettepanekut toetati, tõdeti, et otsest seost summuti kasutamisel seakatkuga võitlemisel pole.
• Lubada kaitsealadel metssigade peibutussöötade kasutamist.
• Mitte lubada kasutada mootor- ja maastikusõidukit uluki laskmisel kui ebaeetilist ja ohutustehniliselt ohtlikku küttimismeetodit. Eriti ohtlik on liikuva sõiduki kasutamine.
• Viia metssigade arvukus miinimumini. Samas tuleb lahendada liha käitlemine, sest kui jahisaaki ei kasutata, ei ole tegemist jahipidamisega vaid hukkamisega. Sellisel juhul tuleb üle vaadata ka vajalik kate kuludele ehk nn pearaha maksmine. Seltsi juhatus leidis, et ühe võimalusena võiks kulude katteks kaaluda uluksõraliste kahjutasude mitterakendamist, sest jahimeeste kulutusted katku ajal on niigi suured.
• Mitte lubada kasutada püügivahenditena seaaedasid.
• Mitte lubada kasutada öösihikuid. See ettepanek tuli seltsi liikmesorganisatsioonilt.
• Ei peeta otstarbekaks ega võimalikuks metssea võrdsustamist väikeulukiga. Seda loetakse isegi katku seisukohalt ohtlikuks. Täna on organiseeritud jahimeestel läbi seltsi lepingud veterinaar- ja toiduametiga nii surnud kui kütitud ulukite käitlemise, konteinerite ja külmkappide osas. Olemas on minimaalnegi tase desinfitseerimise osas. Kui protsessis hakkavad osalema inimesed, kes ei ole instrueeritud ega tea, mida kütitud metsseaga peale hakata ja kuidas kasutada desovahendeid, siis kujutavad nad endast katku leviku seisukohalt suurt ohtu.
• Ei toetata metsseajahti vibuga, millise soovi esitasid vibujahimehed.

Arutati ka mitmeid teisi teemasid ja sellekohased ettepanekud tehakse veterinaar- ja toiduametile ja maaelu ministrile. Näiteks tehakse ametile ettepanek avada katkuanalüüside tegemise kiirendamiseks veterinaarlabor ka pühapäeval ning selle osakond Põhja-Eestis.

Allikas: Eesti Jahimeeste Selts