Nõuandeid taevavaatlejatele: kuidas täna kõige rohkem langevaid tähti näha?
Kui taevas on selge ja tume (linnavalgus ei pääse segama), võib kolmapäeval koidu eel tunnis näha mitutkümmend meteoori. Mõni harv neist võib olla ka lausa boliid – niisama ere lendav tulekera kui Veenus või Jupiter.
Vaatama tasub minna siis, kui silm juba vähemalt Suurt või veel parem Väikest Vankrit seletab (nii poole kaheteistkümne paiku).
Kõige rohkem kihutab perseiide just enne koidukuma saabumist, siis juba üsna kõrgelt idakaarest. Nii et kui näiteks kella ühe paiku pole tähesajust veel suurt märki või pilvekardin segab ja silm looja kipub, võibki rahulikult natuke nurru lasta. Mobiil tuleks siiski ütleme tunni aja pärast tirisema panna - kaaslased ei pruugi nii kõvasti noriseda, et üles ajaks.
Seega, soojad riided selga ja õue! Võib magamiskotiga pikali lamada või lamamistoolis lesida, jalad kirde poole, pilk taevas. Püsti taevasse vahtides jääb kael liiga kangeks, et asjast mõnu tunda. Binoklit pole vaja.
Tuttava lääbakil W- või M-kujulise Kassiopeia all asub Perseuse tähtkuju. Selle järgi nime saanud meteoorid vihisevad sealt igasse kanti üle taeva. Et neid näha, pole vaja vahtida just kirdesse, vaid lihtsalt silmad lahti hoida ja üles vaadata.
Perseiidid on pärit kivipurust, mis iga 133 aasta tagant Päikese juurest läbi kulgev Swifti–Tuttle'i komeet oma orbiidile on jätnud. Kui Maa augustis läbi selle prügise raja kihutab, ilutsebki taevas tähesadu.
Nood kiviraasukesed kihutavad läbi õhu kiirusega kuni 60 km/s (võrdluseks: püssikuuli kiirus on 1 km/s) ja veavad taevasse heleda juti.
Silmarõõmu lisab kannatlikule vaatajale ere Jupiter, mis kella kahe paiku kirdest kerkib.
Veel parem mõte oleks kaasa võtta mõni taevaatlas ja punase tulega taskulamp (punane valgus ei kahanda pimedas nägemise võimet nagu tavaline tuli). Siis saab tähtkujudega tutvust luua/uuendada. Minu lemmik-taskuteos on Jaak Jaaniste ja Enn Saare "Täheatlas".
Ja kui ilm juhtub 12. augusti öösel pilvedega nöökima, pole katki midagi. Täitsa häid öid lendtähtede püügiks on veel - tavaliselt 14. augustini. Kuna perseiidide sagedusgraafik kõrgtipu ümber ei ole väga järsk, lendab neid taevas päris palju ka enne ja pärast maksimumi.
Peale perseiidide võib vahetevahel üle taeva libisemas näha ka teistsuguseid ja teises suunas liikuvaid meteoore. Muist on lõunakaarest Veevalaja (Aquariuse) juurest pärit aeglasemat sorti delta-akvariidid.
Lesid soojal sumedal augustiööl õues. Rohutirtsud saevad, õunad potsatavad... ja mis kõige tähtsam: taevast langeb tähti.
Jah, just sellist suve me tahtsime! Ole aga väle soove soovima. Vanarahva tarkuse järgi peab küll enne jõudma taskust prahti võtta, lendtähe poole visata ja alles siis soovida.
Õnneks on perseiidide seas alati priskeid eksemplare, mis veavad taevasse pika ja kestva juti.
Teksti koostamisel on kasutatud kauaaegse Maalehe toimetaja Mati Soomre (10. III 1944 – 14. VI 2015) materjale.
