Keskkonnaminister: Jahimehed vajavad oma ülesannete täitmiseks lisatuge
Keskkonnaministeerium esitas valitsusele arutamiseks jahiseaduse muutmise eelnõu, mis annab jahimeestele rohkem võimalusi metssigade arvukuse vähendamiseks. Täna kohtus keskkonnaminister Marko Pomerants ka Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puustiga, et metssigade arvukuse vähendamise meetmete pakett üle vaadata.
„Oleme jahimeestega suures osas üksmeelel, mõnede meetmete osas on erinevaid arvamusi, kuid küllap me selle üksmeele jahiseaduse edasise menetlemise käigus ka leiame. Kindlasti tuleb mõista, et teatavate jahivõtete seadustamine ei tähenda, et nende kasutamine oleks kohustuslik, kuid kui mõni neist aitab kaasa metssigade tõhusamale küttimisele, siis on mõistlik neid praegu lubada. Mõistagi eeldab nende võimaluste kasutamine jahimeestelt ohutusnõuete järgimist ja nii enda kui kaasjahimeeste turvalisuse tagamist,“ selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.
„Oleme praegu vähem kui kahe nädala kaugusel sellest, et tavapärasele metsseajahile anda natuke jõudu juurde ja seetõttu on ootused kõrged ka selles suhtes, et tekiks suurem vereproovide tegemise võimekus ja jahimehed saaksid liha töötlemise-turustamise teemal väga selgeid sõnumeid,“ märkis Pomerants.
Seaduse eelnõu kohaselt lubatakse edaspidi metssigu küttida mootor- ja maastikusõidukist (nt ATV), mille mootor ei tööta ning samuti seisva mootoriga sõidukit muul viisil kasutades (nt lasketoena), kasutada küttimisel tehisvalgusallikat ning püüda metssigu püünisaedadega, kusjuures püünisaedu võib kasutada katku leviku piirkonnas Keskkonnaameti määratud juhtudel. Püünisaiad võimaldavad vabastada loomad, keda küttida ei soovita.
Analoogselt marutauditunnustega looma surmamisele lubatakse edaspidi surmata jahiloata ka ilmsete katku tunnustega (nt loidus, häiritud koordinatsioon, verevalumid nahal) metssiga, teavitades sellest veterinaararsti või järelevalveametnikku ja Keskkonnainspektsiooni. Kui jahiluba oli olemas, tuleb teavitada veterinaararsti või järelevalveametnikku.
Edaspidi on jahipiirkonna kasutaja ehk jahiselts kohustatud kehtiva jahitunnistuse alusel andma oma kinnisasjal jahti pidavale maaomanikule või tema määratud isikule (sarnaselt väikeulukite küttimisele) metssigade küttimiseks tasuta jahiloa. See võimaldab metssigade arvukuse reguleerimisse kaasata rohkem jahipiirkondadesse mittekuuluvaid jahimehi.
Lisaks jahiseadusele muudetakse ka jahieeskirja selliselt, et metsseale lubatakse aasta ringi pidada ajujahti ning 1. oktoobrist kuni 31. märtsini ka koerajahti. Lisaks lubatakse aasta ringi küttida põrsastega emiseid. Tavapärases olukorras on metssigu lubatud küttida aastaringselt, aju- ja koerajaht on lubatud jahihooajal ehk 1. oktoobrist 28. veebruarini.
Jahiseaduse ja –eeskirja muudatused on kehtestatud ajutiselt kuniks olukord muutub. Kütitavate ulukite arvukus määratakse Keskkonnaagentuuri soovituste ning jahindusnõukoguga koostöös, algavaks jahihooajaks on soovitus küttida minimaalselt 29 100 metssiga. Eelmisel jahihooajal kütiti ligi 25 000 looma, sellest hoolimata on metssigade arvukus jäänud võrreldes eelmise aastaga vähemalt samale tasemele või on isegi veidi suurenenud (va SAK taudistunud aladel, kus metssea arvukus on jõuliselt langenud). Riik ei ole vähemalt viimasel viiel aastal kehtestanud metssigade küttimisele piirmäärasid, seda võivad aga olla teinud jahiseltsid ise ning Keskkonnaagentuuri küttimissoovitus on aastast aastasse olnud maksimumi lähedal.
