Jahe suvi mõjutab tervist: sageneb kurguvalu, vähenevad kuumarabandused
Sel suvel on tavapärasest sagedamini kuulda, et inimesed on tõbised ja põevad haiguseid, mis üldjuhul pigem sügiseti kimbutamas käivad.
Apteekrid räägivad, et tänavu suvel on väga palju kurdetud kurguvalu üle. „Sel suvel on võrreldes eelnevatega rohkem kliente. Valutava kurguga tullakse vaat, et samapalju kui sügisel,“ tõdeb Tallinna Benu apteegis töötav Darja.
Sarnast haiguse kulgu esineb tihti „Kurdetakse, et alguses kurk valutas ja hiljem tuli köha ning nohu, osadel ka palavik.“ Darja sõnul ostetakse märgatavalt rohkem nohurohtu ja kurgupastille.
Jaheda suvega võib seostada ka vitamiinide ostmise sagenemist. Palju ostetakse C- ja D-vitamiini. D-vitamiin on tuntud kui päikesepaiste vitamiin. Päikese ultraviolettkiired aktiveerivad kolesterooli vormi, mis eksisteerib nahas, muutes selle D-vitamiiniks. Sel suvel on päike end vähem näidanud. See võib olla põhjuseks, miks inimesed on hakanud rohkem D-vitamiini kasutama.
Darja sõnul on D-vitamiini ostuaktiivsus tegelikult pikema aja jooksul tõusnud, kuid sel aastal võib näha tavapärasest suuremat huvi.
Päikesepõletusi on vähem
Tänavu on vähenenud põletuse puhul vajaminevate toodete ostmine. Seda võib seostada nii päikesevaese suve kui inimeste teadlikkuse tõusuga.
„Sel suvel on vist ainult paar korda päikesepõletust kurdetud. Aga ega väga päikest ka ei ole olnud, nüüd viimasel ajal ainult paistab,“ räägib Darja. Aga kaitsekreeme on tema sõnul ostetud küll „Võib-olla on inimesed lihtsalt nii palju targemad, oskavad nahka kaitsta.“
Ei saa tõesti öelda, et madalam temperatuur üksnes negatiivset mõju avaldaks. Mitmed kuuma suvega kaasnevad hädad on tänavu tunduvalt vähem esil.
Jahe suvi mõjub hästi vanemaealistele
Tõstamaa Tervisekeskuse perearst doktor Madis Veskimägi leiab, et jahe suvi on hästi mõjunud. „Vähem on kuumarabandusi ja vedelikupuudusest tingitud hädasid,“ räägib Veskimägi.
Tänavu ei ole ka merevesi tavapärast soojust saavutanud. Inimesi käib vähem suplemas ka järvedes, sest pilves ilma ja külma tuulega ei tundu vees solistamine kuigi ahvatlev. „Uppumised on samuti vähenenud,“ toob doktor Veskimägi välja positiivse näitaja.
Veskimägi usub, et inimesed on tegelikult pigem tervemad. „Mina ei ole täheldanud, et inimesed haigemad oleksid. Vanemaealised tunnevad end oluliselt paremini kui tavaliselt.“
Palavad ilmad on sageli suureks probleemiks krooniliste haiguste põdejatele. Needki mured on tänavu väiksemad. „Krooniliste haiguste ägenemist esineb palju vähem,“ sõnab doktor Veskimägi.
Doktor Madis Veskimägi toob välja, et ka traumasid on vähem ning tema sõnul on tegelikult igati hea ja ilus suvi olnud.
