Eile taasavati Tartumaal Rannu kalmistul keerulise saatusega Vabadussõja monument. Kujur Voldemar Melniku loodud sammas püstitati Rannu maanaiste seltsi „Laine“ eestvõtmisel esmakordselt 1931. aasta 23. augustil. Sambale olid kantud 27 Vabadussõjas langenud Rannu kihelkonnast pärit sõduri nimed.

Mälestusmärk hävitati 1949. aasta mais, samba jäänuste saatus jäi aastakümneteks saladuseks.

1976. aastal avati toonase Võrtsjärve kolhoosi esimehe Kalev Raave eestvõtmisel samba asukohas Ole Ehelaidi graniitskultpuur nn Rannu ema koos tahvliga, mis pühendas skulptuuri kõigile lahkunuile.

1989. aastal hakati Rannu Muinsuskaitse Klubi eestvõtmisel kavandama samba taastamist, kuid see eeldanuks Rannu ema nihutamist uuele asukohale. Niisugune plaan ei leidnud rahva seas aga toetust, samba taastamise aktiviste aga jällegi ei rahuldanud variant rajada sammas vallamaja ette.

Kuna kogutud raha odavnes kiiresti, otsustati Rannu kirikusse paigaldada mälestustahvel, see avati 1991. aasta 25. augustil ehk vaid mõni päev pärast Eesti iseseisvuse taastamist.

Mullu hakkasid Rannu maanaiste selts „Laine“ ja Rannu vallavalitsus uuesti kavandama samba taastamist sellest koopia valmistamise teel. Ootamatult tulid originaalse samba jäänused aga 13. augustil Rannu kalmistu kõnniteede renoveerimise käigus maa seest välja. Pooleks lastud sammas oli maetud vaid paari meetri kaugusele tema kunagisest asukohast.

Skulptor Ekke Väli renoveeris samba, koos pronksdetailide valamisega läks töö maksma 20 000 eurot, mis koguti annetustega. Eile taasavati sammas tema ajaloolises asukohas, Rannu ema skulptuur on seotud sellega ühtsesse ansamblisse.