Igal muuseumil oma nägu

Väike-Maarja muuseum on kohalik muuseum, mis eksponeerib peamiselt Väike-Maarja piirides olnut ja olevat. Juhataja sõnul teeb muuseumi eriliseks asjaolu, et selle paigaga on seotud paljude tuntud Eesti inimeste lood. „Väike-Maarja alus on kultuurilugu. See koht ei ole arenenud tänu tööstusele või raudteele, vaid tänu ühel hetkel siia kokku sattunud koolmeistreile ja vaimuinimestele, kes seltsielu arendasid,“ kirjeldab Metsman.

Lisaks oli Väike-Maarja kolhoos omal ajal väga jõukas ning muuseumis on küllaltki põhjalik kolhoosielu puudutav väljapanek. Juhataja usub, et tulevikus hakkab inimesi kolhoosi näitus järjest rohkem huvitama. „Eestis on üldiseid näituseid kolhoosi teemal. Aga koguda kokku ühest piirkonnast kõik selle teema kohta, see on päris huvitav,“ leiab Metsman.

Väike Tapa muuseum on oma eripära leidnud toetudes justnimelt Tapa kui raudtee- ning sõjaväelinna ajaloole. Püsiekspositsioon toob hästi välja need kohalikku elu palju mõjutanud teemad.

Tapa muuseumi juhataja Tiina Paasi sõnul peavad külastajad eriliseks ka sealset atmosfääri: „Saame palju positiivset tagasisidet, öeldakse, et muuseum on hubane ja kodune.“ Ruumid on küll pisikesed, aga seda rohkem saab kasvõi ühe koha peal paigal seistes erinevaid eksponaate uurida. „Külastajad ikka ütlevad, et väljastpoolt vaadates niisugune väike maja, aga sees on nii palju vaadata. Ei ole tarvis pooltühjades ruumides ühest teise joosta, ühes ruumis olles näeb väga palju,“ räägib Paas.

Teemamuuseumide puhul on külastajaid meelitav aspekt tavaliselt juba muuseumi nimesse sisse kirjutatud. Samas tuleb suuresti kasuks ka mõne lisaväärtuse olemasolu. Nii näiteks on suure osa Porkuni Paemuuseumi külastajaist kohale meelitanud Porkuni järv. Muuseumi giid Triin nendib, et talvisel ajal on muuseum avatud vaid ettetellimisel just seetõttu, et külma ilmaga ei too sealne loodus nii palju lisakülastajaid kui suvel.

Huvilisi on piisavalt

Sel suvel on Porkuni muuseumit külastanud rohkem inimesi kui eelmistel aastatel. Külastajateks on peamiselt väljastpoolt tulijad, mitte kohalikud. „Oma inimesed on aastate jooksul juba ära käinud, nemad väga ei käi,“ räägib giid. Palju on külastajate hulgas neid, kes Porkuni järve juba kauem teavad, kuid alles ühel hetkel muuseumi olemasolu avastavad.

Hulgaliselt käib sealt läbi ka välismaalaseid. Giid Triin usub, et palju saadakse informatsiooni erinevate veebilehtede vahendusel, ent kindlasti ka messide kaudu, kus muuseum esindatud on.

Porkuni Paemuuseumi külastavad ka õpilaste grupid nii omakandist kui kaugemalt.

Külastajate nappuse üle ei kurda ka Tapa muuseum. „Muuseumil läheb väga hästi. Külastajaid on piisavalt olnud. Eriti pärast seda, kui muuseum hakkas külastajatele tasuta avatud olema,“ räägib Paas. Külastajate arv kuus jääb juhataja sõnul neljakümne kanti.

Külastajate hulgas on nii läbisõitjaid kui kohalikke. Juhataja sõnul käib vähemalt kord kuus mõni eelnevalt registreerunud grupp. Ka Tapa muuseumit külastavad kohalikud koolilapsed, kellele õpetajad külastuse organiseerivad.

Paas toob välja, et muuseum on ka esimene koht, kuhu tuuakse külalisi kaugemalt: „Sõpruslinnade delegatsioonid näiteks käivad alati kõigepealt muuseumid.“

Väike-Maarja muuseumis käis möödunud aastal üle 2000 üksikkülastaja. Muuseumi näituseid külastas kokku aga lausa 8927 huvilist.

Väike-Maarja muuseum on väga aktiivne kõikvõimalike ettevõtmiste korraldamisel. Möödunud aastal koostas Väike-Maarja muuseum 9 näitust, millest 7 toimusid väljaspool oma ruume, ning korraldas 68 erinevat üritust.

„Külastajate arv sõltub sellest, mis näitused parasjagu on ning kui palju muuseum haridusprogramme teeb. Olulised on ka muud tegevused ja üritused,“ räägib Metsman.

Metsman leiab, et oluline on ka muuseumi oma hoonest väljapoole viimine: „Muuseumil on võimalus ja kohustus oma kogusid tutvustada. Kui selleks tekkib võimalus näiteks mõnes muus hoones, siis seda tuleb teha.“

Marju Metsman toob ka esile, kuivõrd oluline on muuseumi töö korraldamisel inimeste kaasamine. „Ma arvan, et esimese asjana tuleks tekitada kogukonnas arutelu, kas seda muuseumit on tarvis. Kui leitakse, et seda on vaja, siis ollakse valmis ka panustama,“ räägib Metsman. „Kui kaasamõtlejaid ja võrgustikku ei oleks, siis oleks väga raske.“