Ülo Vooglaid: Kes on õpetaja?
Algab uus õppeaasta, milles saame kõik õppida ja mõelda, luua ja uurida, avastada ja otsustada ka selle üle, mis on juba hästi ja mis ikka veel ei ole hästi.
Võiksime veidi arutada, kes on õpetaja
Ühest küljest on õpetaja KUTSE, teisest küljest AMET, kolmandast küljest oma väga erilise staatusega ROLL, neljandast küljest ehk ka KUTSUMUS ja võimalus pühenduda oma maa ja rahva teenimisele...
Osa inimesi on võetud õpetaja ametikohale. Neile, kes on õpetajana ametis, makstakse sellesametis oleku eest palka. Paljude meelest ei ole õpetaja palk vastavuses õpetaja panusega ühiskonna- ja kultuurielus ning nad on seetõttu pahased ning pahuradki.
Kõik enam-vähem arukad ja elukogenud inimesed kinnitavad nagu ühest suust, et HARIDUS on kallis vara.
Paraku on Eestis (ja mitte ainult Eestis) hakatud seletama, et haridus on see, mida koolis tehakse ja koolis antakse ja mõte, mis muidu oleks hinnaline, võib toimida eksitavalt. Kalevipojas on kirjas, et tarviliseks varaks on TARKUS.
Tarkust ei saa õppida; targemaks saab inimene kogedes, mõeldes, mõtestades, katsetades, vaadeldes ennast ja teisi eri seostades, eri oludes, eri olukordades, eri situatsioonides...
Targemaks saab inimene läbi raskuste, õnnestumiste ja äparduste hinnaga. Enamasti saab targemaks vaid selliste üpris tarkade keskel, kes oskavad isiksust ja tarkust väärtuseks pidada, kes usuvad ja usaldavad, kes võimaldavad luua ja mõelda, olla iseseisev ja tegeleda sellega, mis on juba enam-vähem jõukohane.
Olen kohanud õpetajana ametis olevaid isikuid, kes annavad usinalt tunde, aga pole ilmselt iialgi mõelnud selle üle, mida see tegevus tähendab; mis saab nendest inimestest (loe: eri eas, eri võimete ja vajadustega poistest ja tüdrukutest), kes on tema hoolde usaldatud.
Olen näinud õpetajana ametis olevaid isikuid, kes kujutavad ette, et nende asi on õpetada oma ainet ja klassi, mitte lapsi. Nad kujutavad ette, et nende kohus on võtta läbi kõik, mis on PGS-ga ette nähtud ja panna kõigile õpilastele küllalt palju hindeid. Nad kujutavad ette, et hinded iseloomustavad õppe kvaliteeti ja et nii õpilased kui ka nende vanemad ja vanavanemad saavad hinnete põhjal midagi teada lapse teadmiste-oskuste, arusaamise, arengu, hariduse või millegi muu neile olulise kohta.
Paistab, et enam-vähem sedasama arvavad ka need, kes PISA andmeid meenutavad.
Mõnda õpetajat lapsed armastavad, teist mitte
Mõnel õpetajal on kerge. Miks küll?
Miks on nii, et mõnda õpetajat lapsed armastavad ja peavad üldse kõige-kõige kallimaks siin ilmas?
Ausus, siirus ja hoolivus, ka mõistmine ja andestamine, tarkus ja tasakaalukus, südamlikkus, soojus, vaimsus, täpsus, mõtete ja tunnete puhtus, avarus, sügavus... tähendab palju.
Haridus on kultuuri funktsioonina IME ja õpetaja võlur - imetegija.
Töö-, loome- ja rõõmurohket uut õppeaastat, õpetajad ja õppejõud, kes siin endiselt arutlevad ja oludest hoolimata loodavad, et ükskord löövad pirrud jälle lõkendama!
Eesti kujuneb selliseks, nagu siia sündinud ja siin kasvanud inimesed selle kujundavad.
