Kõiki müüte pole vaja uskuda
Tervis on meile kõige olulisem ja seetõttu püüab mõistlik inimene ikka eelistada tervislikumaid valikuid nii toitumises kui eluviisis üldisemalt. Meid vaevavad nn heast elust tingitud tervisehädad, oleme ülekaalulised, ülitundlikud. Põhjuseks liiga palju rasvu, süsivesikuid ja lisaaineid meie toidus.
Ka piima on paljudes artiklites peetud tervisele mittesobivaks ja soovitatud sellest isegi loobuda. Paraku on neid arvamusi ja uurimusi nii palju ja need on nii vastukäivad, et ühest tõde ei ole võimalik üldse leida.
Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud, toiduainete tehnoloogiale ja eriti piimale spetsialiseerunud biokeemik Tiiu-Maie Laht selgitabki, et meedias ringlevad artiklid mõjutavad meie tarbijat ootamatult palju. Aga kui lähemalt vaadata, kes on nende “teaduslike uuringute” taga, siis selgub, et neil uuringutel ei ole teaduslikkusega eriti midagi pistmist. Neid on tehtud kas liiga lühiajaliselt, kusagil täiesti teises piirkonnas ja tavapärasest erinevates tingimustes, kuid kirjasõnas annab ju paljutki lasta paista kirjutajale sobivas vormis. Teadlikul tarbijal peaks olema mõistust neid sensatsioonihimulisi müüte välistada ja mitte lasta neil isegi kahju tekitada.
Eestlased on piima joonud tuhandeid aastaid
Paljud välismaised uuringud ei pruugi kehtida meie inimeste puhul, sest meie organism, erinevalt paljude teiste rahvaste omast, on piima tarvitamisega kohastunud.
Piimatarbimisest loobumine ei ole Tiiu-Maie Lahe sõnul mingil määral mõistlik, sest piim on selline toiduaine, milles sisalduvaid aineid ei asenda meie organismis mitte miski.
Organism vajab elutegevuseks piima
Samas lisab ta, et piim, nagu ka kõik teised toiduained, on kahjulik liiga suures koguses: “Isegi puhast vett ei tohi ülemäära juua, sest see viib meie kehast välja vajalikud soolad ja mineraalained ning on nõnda samamoodi meie organismile kahjulik.”
Piimatooteid hakatakse välistama näiteks mitme dieedi puhul. Ka Eestis levinud dr Adik Levini toitumisnõuannetes ei soovitata piimatooteid. “Doktor Levin võib olla küll hea arst, kuid paraku ei ole tal ühtegi teaduslikku uurimust, mis seda teooriat põhjalikult tõestaks,” arvab Laht.
Kui piimaga harjunud inimene välistab oma toidusedelist äkitselt piimatooted, võib see tervisele kaasa tuua tõsiseid tagajärgi, tekitades organismis piimas sisalduvate valkude, kaltsiumi ja vitamiinide puuduse ning varem või hiljem annab organism seepeale hoopis tõsisemat häirekella.
Piim on unikaalse koostisega toitainesegu, varustades meie organismi rakke ehitusmaterjalidega, mis aitavad meil kasvada, taastuda ja elus püsida.
Piima on süüdistatud, et selles olevad bakterid on tervisele ohtlikud. Seepeale ütleb Tiiu-Maie Laht, et Eestis on piima bakteriaalset koostist uuritud juba aastast 1924, ja vähe on maailmas piirkondi, kus seda nii järjepidevalt tehtud on. Samas on statistika järgi piimast pärit bakteritest tingitud mürgistusi ülivähe, võrreldes näiteks rohelise köögivilja, suitsukala või lihatoodetega.
Laktoositalumatus tuleb diagnoosida
Järjest suuremaks on muutunud nende inimeste hulk, kelle organism ei suuda piimasuhkrut ehk laktoosi omastada. Laktoositalumatust aetakse tihtipeale segi toiduallergiaga.
Allergia on immuunsüsteemi reaktsioon toidule, just nagu oleks see organismile ohtlik, ja immuunsüsteem püüab organismi selle ohu eest igaviisi kaitsta. Allergilist reaktsiooni esineb kõige sagedamini väikelastel, kelle immuunsüsteem ei ole veel täielikult välja arenenud.
Laktoositalumatus aga ei ole immuunsüsteemi reaktsioon, vaid võib olla tingitud näiteks ensüümi või biokeemilise protsessi puudulikkusest. Sageli kutsuvad seda reaktsiooni esile kemikaalide ja toidulisandite tekitatud kahjustused organismis.
Laktoositalumatus on seega ainevahetushäire, kus kehas ei toodeta piisavalt ensüüm laktaasi ja ilma selleta ei saa soolestiku bakterid ka laktoosi lõhustada. Sellisel puhul aitab mõnikord hapendatud piimatoodete tarvitamine, sest neis on bakterid juba enamiku laktoosi ära lõhustanud. Kui ka see ei aita, võib poodidest leida piimatooteid, mis on täiesti laktoosivabad ja seega mõeldudki just laktoositalumatusega inimestele. Vähendatud laktoosisisaldusega piimatoodete sortimendi valik on üsna lai ja mõeldud igale maitsele.
Haiguslikud seisundid, mille puhul tuleb piimatoodete osakaalu menüüs vähendada või neile asendus leida, on eestlaste seas harvad ning kindlasti ei tohiks seda otsust teha ilma vastava diagnoosita. Kuid just endale diagnooside väljamõtlemisega paistab meie rahvas eriti silma. Nii näiteks ütleb statistika, et umbes 800 lasteaias käivat last saab mingist tervisehädast tingitult eritoitu. Samas on arst vastava ettekirjutuse teinud vaid 16% juhtudest, ülejäänute puhul on lapsevanem ise oma tarkusest selle otsuse langetanud.
Tarbija seisukohast on praegu head ajad, sest toiduainete hinnad on kriisiolukordade tõttu märgatavalt langenud. Samas on praegusel ajal väga kehvas seisus meie põllumehed.
Eesti Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul aitaks Eesti farmereid üsna suurel määral see, kui iga inimene jooks päevas kas või ühe klaasi piima lisaks. Sellest väiksest liigutusest oleks kasu nii põllumajandusele, aga ühtlasi ka meie tervisele.
