Randvere kooli direktor: õpilane pole nupp, mida mängulaual ringi tõsta

“Kui lapsele on palju õppida antud, siis suure kvantiteedi puhul arvatakse, et see on korralik õppimine. Meie arvame, et olulisem on lapse oskus analüüsida, mida ta teeb. Ühiskonnas kasvatatakse põlvkondade viisi üles lihtsalt käsku täitvaid inimesi. Selliseid inimesi on liiga palju.”

Nii põhjendab Randvere kooli direktor Leelo Tiisvelt ühendatud ainetunde. Üldõpetus kirjutati õppevõimalusena esimese ja teise kooliastme õppekavasse sisse juba viis aastat tagasi. Lähtutakse ainetest, mida on loogiline siduda. “See on õppetöö korraldamise mõttes efektiivsem ja ei lõhu lapse loomupärast holistlilist maailmapilti. Lapsel on maailmast terviklik kujutus, aga kooli tulles jaotatakse see kastideks, nagu loodusõpetus ja matemaatika jne,” räägib Tiisvelt. Randvere Koolis ühendatakse ainetunde esimeses kooliastmes ehk 1.-3. klassis juba kolmandat aastat. Klassis on 20-24 last ning lapsi koolis kokku 285.

Kui enne oli kool õpetaja-, siis nüüd on õppijakeskne. “Me võime lapsega kokku leppida, mismoodi me teeme töid, aga protsessi juhib ikkagi õpetaja ehk organisaator nii, et õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja, mitte mängunupp, mida tõstetakse ühest kohast teise,” selgitab Tiisvelt, kelle sõnul on õppekorraldus demokraatlik protsess.

Loe edasi Harju Elust.