EL-i kliimapoliitika „karistab” Eestit kui metsariiki
Kliimapoliitika ja metsaraiumise suhtestumist kommenteerides ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt tänasel puiduenergia seminaril, et kliimaküsimused trügivad metsanduse mängumaale sellepärast, et kliimapoliitika eesmärkide täitmine sõltub osteselt metsamajanduse arengutest ja suundumustest. See tähendabki nn säästliku metsamajandamise viljelemist ning metsade hoogsat taastamist.
„Euroopa Liit on võtnud kasutusele uue arvestusmetoodika, kus võetakse arvesse metsade, aga ka puittoodete süsinikusiduvus. Meie olukord on keeruline sellepärast, et Eestis on palju sellist metsa, mille võiks lähemate aastate jooksul maha võtta,” kirjeldab Münt. „Praegu kasutusel olevad arvestusreeglid aga sellist käitumist ei toeta.”
Ta lisab, et parim süsiniku sidumisvõime on 20–50 aastastes metsades, meil on aga rohkesti raieküpseid, 70 aastasi ja vanemaid metsi.
„Eesti peab jõuliselt kommunikeerima sõnumit, et me oleme suutelised säästva metsamajanduse abil täitma kliimapoliitika eesmärke,” räägib Münt. „See arvestusmetoodika on n-ö metsaste riikide, nagu seda on Eesti, suhtes diskrimineeriv.”
Eesti ettepanekud Euroopa kliimapoliitikasse on Meelis Mündi sõnul järgnevad: arvestada kohustuste seadmisel senisest rohkem klimaatiliste tingimustega; võrdlusperiood peab olema pikem; jätkusuutlikkuse tagamiseks on puidu kasutusele võtmine oluline.
Aastaks 2050 seatud kliimastrateegia postulaadid on järgmised: hoiame metsamaa pindala stabiilsena; suurendame (motiveerime suurendama) puidukasutust ehituses ja puittoodetes; panustame taastuvenergeetika arendamisse.
„Olukord Eesti metsades on hea,” kinnitab Münt ja märgib, et see teadmine peab jõudma ka otsustajateni europarlamendis ja Euroopa Komisjonis. Samas ei saa ta välistada, et euroliit võiks asuda Eesti raiemahtusid piirama.
„Midagi ei saa välistada, aga pean seda väga vähe tõenäoliseks,” ütleb Meelis Münt.
