Haapsalu raudtee planeering on valmimisjärgus
Lääne maavanema Neeme Suure sõnul valmib Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamise planeering tuleva aasta märtsiks.
Lääne maavalitsus on raudtee taastamise küsimustega süstemaatiliselt tegelenud alates 2012. aastast. Mais 2012 moodustati raudtee taastamise küsimustega tegelev komisjon, novembris algatati ka raudteetrassi asukohavaliku planeering.
Neeme Suure sõnul peeti planeeringut algatades silmas rongi liikumist kiirusega kuni 120 km tunnis. "See tähendas aga trassi läbivaatamist, vajadusel õgvendamist jms. Samuti vajasid uuesti läbivaatamist peatuste, ülesõitude jms asukohad," ütles ta.
Praeguseks on planeeringu koostamine lõppjärgus. Planeeringu käigus on koostatud keskkonnamõjude hinnang, uuritud raudtee taastamise mõju loodusele ja lähedastele elamutele, kaalutud alternatiivseid trasse ja planeeritud ülesõitude asukohti.
"Järgmise aasta märtsiks peaks olema planeering vastuvõtmiseks valmis," ütles Suur. "Maavalitsus tegeleb raudtee planeeringu koostamisega sellepärast, et raudtee on maakonna arengustrateegias olulise objektina kirja pandud ja ka üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ on Haapsalu raudtee taastamise võimalikkus ära toodud. Ühel hetkel, kui on saavutatud ka lõplik positiivne otsus, siis on maakonnas tehtud vajalikud ettevalmistavad tööd, et protsessiga kohe edasi minna."
Planeeringu olulisemad etapid:
26.11.2012 – algatamine
07.11.2014 – algatamise korralduse muutmine (teemaplaneeringu muutmine § 29¹ kohaseks joonehitise trassi asukohavaliku planeeringuks)
07.11.2014 – KSH algatamine
Mai-juuni 2015 – I eskiisi ja KSH programmi avalik väljapanek ja arutelud
November 2015 – II eskiisi avalik väljapanek
Detsember 2015 – kooskõlastamine
Jaanuar-veebruar 2016 – planeeringu vastuvõtmine, avalik väljapanek ja arutelud
Märts 2016 – planeeringu esitamine järelevalvesse
Tehtud uuringud:
Raudteetrassi eskiisprojekti täpsustamine (et tagada projektkiirus 160 km/h) (Sweco Projekt AS); Keskkonnamõju strateegiline hindamine (Maves AS), mille raames on teostatud täiendavad uuringud: Annamõisa metsise püsielupaiga eksperthinnang (FIE Renno Nellis); nahkhiirte eksperthinnang (ÖÜ Elustik); roomajate ja kahepaiksete uuring (OÜ Rewild); müra- ja vibratsiooniuuring (Ramboll Eesti AS).
Peamised probleemid:
Metsise püsielupaik raudteekoridoris, osaliselt ka raudteetammi peal, mis taksitab raudtee rajamist. Lääne maavalitsus tellis eksperthinnangu ja selle alusel tehti keskkonnaminiteeriumile ettepanek püsielupaiga piiride korrigeerimiseks.
Kaubavedude planeerimine / mitteplaneerimine. Planeeringu algatamisel nägi maavalitsus ette ainult reisijateveo. Tehnilise järelevalve amet siseministeerium tegid ettepaneku kaaluda kaubavedude võimalikkust. Kokkuleppe kohaselt käsitletakse planeeringus kaubavedusid n-ö stateegilisel tasemel (võimalikud kaubajaamade asukohad) ning antakse kohustuslike tegevuste kirjeldus, mida tuleb tulevikus kaubavedude planeerimisel teha (näit. mõjuhindamine).
Haapsalu ja Rohuküla lõikude ühendus. Praegusekson välja töötatud lahendus, mis seab minimaalselt piiranguid eraomandile ning tagab kasutusmugavuse (platvorm raudtee peahoonest 30 m kaugusel).
Ülesõidud. Kohalike omavalitsuste vastuseis ülesõitude sulgemisele, Tehnilise järelevalve ameti surve minimeerida ülesõitude arv. Tänaseks kompromiss saavutatud.
Tuleviku probleem (käsitleme II eskiisis): maade võõrandamine (vajalik eskiisprojektis välja töötatud õgvendustes) ja kaitsevööndist tulenevad piirangud. Vajalikud võõrandamised hõlmavad ainult maatulundusmaad.
