Läänemere piirkonna elurikkuse uurimiseks avatakse bioloogiajaam
Laelatu kaitsealune puisniit on kogu Läänemere piirkonna unikaalne pärandkooslus oma erakordse elurikkuse poolest - taimeökoloogilisi vaatlusi ja katseid on seal tehtud juba üle 50 aasta. „Kaasaegne uurimisjaam annab uusi võimalusi selle haruldase koosluse uurimisel, muu hulgas rahvusvahelistesse uurimisjaamade võrgustikku liitumisel ning ka oluliste rakendusliku tähtsusega uuringute arendamisel nagu näiteks looduskoosluste kohanemine kliimamuutustele,“ räägib avatavast jaamast Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor Leho Ainsaar.
Tartu Ülikooli taimede evolutsioonilise ökoloogia professor Kristjan Zobeli sõnul on Lääne-Eestis pool-looduslikel niitudel elurikkuse uurimiseks maailmas unikaalne koht, kus on registreeritud taimede liigirikkuse maailmarekord. Samuti on piirkond tuntud veel suure seene- ning putukarikkuse poolest.
„Laelatu jaamas on maailmas ainulaadne võimalus teadustöö tegemiseks sellise piirkonna vahetus läheduses,“ räägib jaama asukohast Zobel. „Bioloogiajaam annab võimaluse teha piirkonnas pikaajalisi mõõtmisi, samuti õppida elurikkust tundma pikaajaliste eksperimentide kaudu. Kohapeal on tehnilised võimalused ja laborid taimekoosluse uuringuteks, nii maapealsete kui maaaluste ökosüsteemide protsesside analüüsiks, erinevateks välikatseteks ning proovide hoiustamiseks.“ Bioloogiajaamast saab lisaks teadustööle ka oluline praktika koht Tartu ülikooli kõikide õppeastmete õppetöös.
Uus bioloogiajaam asendab 2007. aastal maha põlenud vana uurimisjaama. Vahepealsetel aastatel on Laelatul tehtud üksnes välitöid.
Laelatu bioloogiajaam kuulub Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi Eesti Keskkonnaobservatooriumi raames valminud uurimisjaamade võrgustikku. Laelatu Bioloogiajaam on ühtlasi osaks Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli koosarendatavast Puhtu-Laelatu uurimiskompleksist.
