Piirdeaiad takistavad ulukite liikumist Venemaa ja Eesti vahel

Eesti–Vene kontrolljoonele ehitatav piirdeaed ja loomatõkketara tekitavad seina ulukite harjumuspärasele liikumisteele. Seepärast on vaja teha loomadele läbikäigukohad.

See, kui palju ulukeid Eesti–Vene piirialadel vaba liikumist vajab, pole teada, sest seda pole eraldi uuritud. Kõige rohkem peaks piiriaia püstitamine takistama hundi ja karu, aga ka põdra, metskitse ja metssea liikumist.

“Nende (hunt ja karu – toim) arvukus on suhteliselt madal, võrreldes sõralistega ja nende liikumisvajadus on suurem,” ütles Tartu Ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna teadur ning Eesti Terioloogia Seltsi esimees Jaanus Remm.

Suurkiskjad vajavad liikumiseks kümnete, isegi sadade ruutkilomeetrite suurusi alasid.