Martin Rajasalu: Pensionikoguja kolm mõttekohta
Eestis on ligi 700 000 kohustuslikus korras pensionifondi sääste koguvat inimest. Nad on usaldanud oma pensionisäästud suurte finantsgruppide hallata, kuid aeg-ajalt tekib kiusatus ise asju otsustada ning teha muudatusi. Peabki tekkima, sest pensionifondi kogutav raha on iga ühe enda oma, isiklik rahatagavara. Pakun välja kolm mõtet, mis aitavad pensionikogujal oma rahale hea peremees olla.
Riskida kasvu nimel või mitte?
Esiteks tuleks endalt küsida, kui suurt kasvu ehk tulusust pensionifondilt oodatakse ja palju ollakse valmis riskima? Kas näeme aga kasusooviga kaasnevat riski? Risk ei ole halb, risk näitab ka kasumi võimaluste suurust. Kui analüüsida pensionifondide tootlusi pikema perioodi jooksul, näeme, et kui majandusel läheb paremini, on ka fondide tootlus suurem ja vastupidi. Pikas perspektiivis on agressiivsemad fondid kasumlikumad kui konservatiivsed, kuid lühiajaliselt võivad kõikumised olla häirivalt suured. Investeerimisgurud ütlevad, et pikaajalisi sääste kogudes on oluline jääda truuks plaanile ja mitte reageerida turulangustele, sest langusest saame teada alati tagantjärgi. Kui senine kasvule suunatud strateegia toob näiteks finantskriisi tõttu kahju, siis pikas perspektiivis võib olla kõik üsna hästi. Eesti pensionifondid on juba ületanud majandusbuumi tasemed ja nn masu mõjud on jäänud minevikku. Siiski oli meie hulgas inimesi, kes hakkasid saama fondidest pensioni just sellel ajal, kui penisonifondid olid kõige rohkem oma väärtuses kaotanud, säästudest oli märkimisväärne osa kadunud. Kas tahaks nende nahas olla? Ei! Seega peab ette mõtlema. Kui pensionini on veel aastaid, võiks eelistada agressiivsemaid fonde. Kui aga raha kaotamise võimalus vastukarva on ja pensioniiga lähemal, siis peaks valima mõne konservatiivsema fondi.
Kas fondi investeeringust on mulle kasu?
Küsimus on, kuhu piirkonda pensionifondi varad on paigutatud? Üheltpoolt on hea, kui pensionifond investeerib võimalikult palju Eesti majandusse. Seeläbi areneb Eesti elu kiiremini ja paraneb ka kaudselt pensionikoguja elujärg. Kuid sellele on ka tugev vastuargument. Kui inimese tänane palk ja heaolu sõltub ainult Eesti ja lähipiirkonna edust,
siis on tark paigutada säästud nii, et geopoliitilised sündmused ja kohalik majanduselu ei mõjutaks üheaegselt nii tänast palka kui ka säästetud pensionitagavara. Seetõttu on ehk mõistlik valida pensionifond, mis on paigutanud oma varad võimalikult globaalselt, mille sõltuvus näiteks tööpuudusest Eestis ja kaubavahetusest Venemaaga oleks võimalikult väike. Samuti tasub mõelda, missugust vara me veel omame. Ega meil ei kogune pensionifondi ja muude säästudega kokku liiga suures osas hoiustel seisvat raha või siis kinnisvara või metsa kokkuostu hindadest sõltuvaid investeeringuid? Eelistada tasub fondi, mille abil saab vähendada oma säästude sõltuvust ühest varaklassist või riskifaktorist. Riskide hajutamine on kui tasuta lõuna.
Millal tegutseda, mida teha?
Kolmandaks peaks mõtlema, millal tegudele asuda. Oma pensionikogumise eest peab igaüks hea seisma. Aus oleks endalt küsida, kas mul on teadmisi otsuse tegemiseks? Osaliselt on. Eelnevalt käsitletud aspektidele lisaks võiks koguda täiendavalt infot pensionifondide investeeringute ja käekäigu kohta pankade kodulehtedelt internetist. Kasu annab ka pangakontori külastus ja pensionifondide kohta uurimine. Mida rohkem on infot, seda lihtsam on otsustada. Oluline on seejuures, et pangatöötaja vastaks enda jutu kõrval ära ka kõik kliendile olulised küsimused. Kui pensionifondi käekäigu vastu vähemalt igal aastal korra huvi tunda ja iga nelja-viie aasta tagant fondi sobivust hinnata, on pensionikogumine juba teadlik tegevus – raha on siis hästi hoitud.
Pensionist numbrites:
2014. aasta lõpus oli Eestis 300 151 vanaduspensionäri
2014. aasta lõpus oli II sambaga liitunud 664 522 inimest
Õigus II samba pensionile oli 2014. aasta lõpus 25 154 inimesel
Keskmine vanaduspension (I ja II sammas) oli 2014. aasta lõpus 348 eurot
Allikas: Rahandusministeerium, Pensioni statistikaülevaade 2014
