Aasiast pärit ohtlik lehtpuude kahjustaja levib ka põhjamaade metsades
Hiinast pärit ohtlik lehtpuude kahjustaja aasia sikk (Anoplophora glabripennis) ohustab erinevaid lehtpuuliike. Aasia sikk on Euroopa Liidu ohtlike taimekahjustajate nimekirjas ning tema ohtlikkus seisneb eelkõige just selles, et peremeestaimede ring on väga lai. Enim ohustatud puuliigid on kask, vaher, harilik hobukastan, haab, pappel, paju, pihlakas, pärn, saar, jalakas, lepp, mis kasvavad ka Eestis. Kõige suuremaid kahjustusi tekitavad kuni 5 cm pikkused puu sees elavad vastsed, kes närivad ulatuslikke käike, mille tagajärjel oksad kuivavad, murduvad ja lõpuks kogu puu sureb. Aasia sikk ei ohusta töödeldud ega vana puitu, seega puitmajad ohus ei ole.
Aasia sikk jõuab Euroopasse puidust pakkematerjaliga
Kahjuri senine levik on näidanud, et kõige suurem riskiallikas aasia siku sissetoomiseks on Hiinast pärit puidust pakkematerjal, mida kasutatakse kivimite transportimisel. See on olnud peamine kahjustaja levimisviis nii Euroopasse kui Põhja-Ameerikasse. Soomes leiti sellisest materjalist 2015. aasta kevadel kaks elusat aasia siku vastset. Ka Eestisse imporditakse Hiinast graniitkive ning selle aasta kevadel tuvastas Põllumajandusamet Hiinast pärit kivimite puidust pakkematerjali sisseveo kontrolli käigus esimest korda aasia siku elusa vastse.
Kivimite transportimiseks kasutatav pakkematerjal on sageli valmistatud madala kvaliteediga puidust ning kahjur võib olla selles peidus vastse või nuku arengustaadiumis. Pika meretranspordi vältel või sihtkohta jõudes võib soodsate tingimuste korral areneda vastsest mardikas, kes on võimeline edasi loodusesse levima. Esimest korda loodusesse jõudes valib aasia sikk toitumiseks lähima lehtpuu, mille lehed ja noored võrsed on talle sobilikud.
Puidust pakkematerjali kaasabil on aasia sikk sattunud loodusesse ka näiteks Saksamaal, Šveitsis, Hollandis, Prantsusmaal, Austrias, Itaalias, Inglismaal ja nüüd ka Soomes. Kõikides neis riikides on kahjustaja tuvastamisel rakendatud tõrjemeetmeid. Mitmes riigis on suudetud kolded ka likvideerida, kuna tõrjemeetmeid rakendati koheselt kahjustaja avastamisel enne selle ulatuslikumat levikut.
Elujõuline ka põhjamaade kliimas
Esmaleid Soomes näitab, et aasia sikk on võimeline ellu jääma ja paljunema ka põhjamaade kliimas. Täiskasvanud mardikad munevad oma munad samale või vahetus läheduses kasvavale lehtpuule. Mardikad lendavad looduses lühikesi vahemaid, kuid pikaajalise arengutsükli tõttu on tema avastamine meie kliimas raskendatud.
Kui varem oli Soomes aasia sikku leitud vaid imporditud puidust pakkematerjalist, siis nüüd on ohtlik kahjustaja levinud ka looduses kasvavatele puudele. Vantaa tööstuspiirkonnast leiti kõnniteelt kaks mardikat ning lähiümbruse vaatlemisel tuvastati kasvavatel kase ja remmelga puudel ohtralt putukate väljumisavasid, munemislehtreid, mune ja vastseid – kõik see andis kinnitust, et kahjustaja on tegutsenud seal juba aastaid.
Aasia siku väljumisavad kasetüvel. Foto: EVIRA
Aasia siku väljumisavad kasetüvel. Foto: EVIRA
Kahjustaja loodusesse levikut seostatakse otseselt Hiinast sisse toodud puidust pakkematerjaliga, sest kahjustuskolde lähedal paikneb ettevõte, mis impordib juba pikemat aega puidust kastidesse pakendatud erinevaid kivimeid Hiinast.
Kuidas aasia siku kahjustusi ära tunda?
Mardikas muneb munad puukoorde näritud avasse ehk munemislehtrisse. Putuka areng munast mardikani võib külmemas kliimas kesta mitu aastat. Üks silmatorkavaim märk puu saastumisest on umbes 1 cm suuruse läbimõõduga ava, mille kaudu vastsest täiskasvanuks saanud mardikas puust väljub. Lisaks sellele võivad olla tunnusteks puukoore pragudest välja tungiv vastsete poolt tekitatud näripuru, kuivanud oksad, närbunud lehed. Aasia siku vastne on kreemjasvalget värvi ja kuni 5 cm pikkune. Täiskasvanud mardikas on 2,5-3,5 cm pikk ning tema musta värvi selja peal on valged ebakorrapärased laigud. Tundlad on mardika kehast pikemad. Mardikad ilmuvad välja maikuus ja on aktiivsed kuni oktoobrini. Kahjuri elutegevusest ja puu saastumise ulatusest saab tegeliku pildi alles pärast puu langetamist ja tükkideks saagimist.
Alates 2013. aasta aprillist kuuluvad teatud Hiinast sisse toodud kivimid taimetervise kontrolli alla just nimelt puidust pakkematerjali saastumise ohu tõttu ning Põllumajandusamet teostab nende üle kontrolli Muuga sadamas ja sihtkohajärgsete maakondade ladustamiskohtades.
Lisaks sellele teeb Põllumajandusamet koostöös Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaametiga seireid Eestimaa looduses ning eelkõige just kindlaks määratud riskikohtades, et tuvastada saastumine võimalikult varakult. Alates 2009. aastast läbiviidud seirete käigus ei ole aasia sikku seni Eesti looduses leitud.
Kõik saastunud puud tuleb hävitada
Kui aasia sikku loodusest leitakse, määratakse esmalt saastunud ala ulatus. Seejärel tuleb hävitada kõik saastunud puud ja vajadusel ka nende juured. Vähemalt kord aastas tuleb saastunud alal kahe kilomeetri raadiuses viia läbi monitooring, mille käigus kontrollitakse kõiki peremeestaimi ja otsitakse, kas nendes leidub mardikate väljumisavasid, munemislehtreid või muid iseloomulikke kahjustustunnuseid. Kui kontrollimise käigus tuvastatakse veel saastunud puid, siis laieneb nii saastunud ala kui ka selle ümber moodustatud puhvertsoon. Kui aasia sikk on loodusesse levinud, siis teisi tõrjemeetmeid peale puude mahavõtmise ja hävitamise ei ole.
Ohtliku lehtpuude kahjustaja aasia siku avastamisele Eestis saavad aidata kaasa kõik inimesed, kes liiguvad looduses või kes oma töö tõttu puutuvad kokku Hiinast või teistest aasia riikidest Eestisse saabunud puidust pakkematerjaliga.
Kui märkad lehtpuudes või puidust pakkematerjalis kahjustajate elutegevuse jälgi, näripuru või elusaid mardikaid teavita sellest põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonda tel. 6712 648 või 6712 657, e-post tea.tasa@pma.agri.ee või maakonna keskuse taimetervise peaspetsialisti. Aasia siku varajase tuvastamisega hoiame keskkonda ja vähendame tõrjemeetmete rakendamisele kuluvat ressurssi!
Allikas: Maablogi
