Ilmar Teevet: Loodan, et uue tiitliomaniku aasta tuleb parem
Aasta põllumees 2014 Ilmar Teevet sai enda kanda väga raske aasta, kuid võib-olla just seepärast kujunes selle aasta jooksul temast valjuhäälne ja terav arvamusliider.
Teevet pidas aasta põllumehe väljakuulutamise tseremoonial emotsionaalse ja valusa kõne, millele lisandusid hilisemas usutluses öeldud julmad sõnad: maal on toimumas põllumeeste genotsiid.
Maamajandus refereerib väljaöeldud mõtteid.
Aasta põllumehe aasta
Nagu paljudes teistes põllumajandusettevõtetes, olid ka Vändra osaühingus tegusad aastad 2010–2014. Uued farmid olid valmis, piimatootmine tõusis 50 protsenti, töötasu koos riigimaksudega 40 protsenti.
Kuna piim moodustab meie kogu käibest 90 protsenti, siis elame veel siiani varude arvelt, palku kärpimata. Aga nii rasket aega pole enne olnud, ka meie langeme miinusesse.
Kui Euroopas langes piimahind 20 protsenti, siis Eestis oli langus kohati 50 protsenti. Kuidas piimatootmisega niimoodi pinnal püsida – see ei ole võimalik, ja põllumajanduses ongi toimumas täielik genotsiid.
Õnneks on Eestis võrdne kohtlemine: need, kes toodavad ja riigimakse maksavad, annavad ka rohkem tööd, viimaseid ei koormata ka võrdsete investeeringutoetustega.
Kiviaiad saime eurotoetustega taastatud, seekord ja sellest toetusperioodist loodaks suuremat tähelepanu lagunevatele tondilossidele.
Eestimaa Looduse Fond süüdistab meid suurimate reostajatena, meie ise arvame, et reostame, võrreldes kahekümne aasta taguse ajaga, kordades-kordades vähem.
Meid põllumehi on tublisti karastatud – nagu poole ajast oleks hoitud külma duši all. See on hoidnud meid erksana.
Käesolev aasta on andnud sealiha- ja piimatootjatele pisutki puhkust, ei ole pidanud mõtlema, kuhu teenitud kasum investeerida või milline turismireis ette võtta.
Ka leheveergudel oleme saanud tasuta reklaami, sest kui harid suuremat pindala ja veel ühe firma all, oled alati pildil.
On hea, et teraviljakasvatajatel oli parim saagiaasta, ka peame viimaseid kiitma tubli ühistegevuse eest Kevili liinis. Loodan, et tuleva aasta algusest panevad ka piimatootjad piima ühte ämbrisse ja müüvad kõigile soovijatele nii Eestis kui ka välismaal.
Kui ettevõtja eksib, riskib ta kogu varaga. Kui riigimees eksib – edutatakse. Kummaline on, et kui enne parlamendivalimisi mõtleme kandidaatidega sarnaselt ja nad kõik tunduvad mõistlikud inimesed, siis hiljem seisukohad ununevad, lausa vastanduvad.
Loodan, et järgmisel aastal jagatakse pindalatoetused PRIAs vastavalt põllumaa väärtusele – boniteedile, siis tunnevad ka saarte ja Võrumaa põlluharijad end võrdsetena.
Kui meie ajakirjanikel on küll paber ja sulepea, ent viimane ei kirjuta – kas nad siis on teistega võrdsed?
Kui meie leivategijatel puudub vaid sool, kas nad on siis teistega võrdsed?
Kui Brüsselis vaid Eesti esindajatel puudub kemmergus paber, kas nad siis on teistega võrdsed?
Kas Eesti põllumehed on siis top-up’ita Euroopas võrdsed või oleme ikka veel baltisakslaste moonakad? Kas täname üheskoos valitsust ja parlamenti top-up’i taastamise eest 2016. aasta eelarves? Ema ütles alati, kes ei täna pisku eest, ei täna suure asja eest ammugi. See summa, mis me praeguse pisku jaotamise järel saame, on Vändra OÜ-le 70 protsenti ühe kuu palgast.
Kokkuvõtteks: iga vale otsus kustutab külas ka hulga tulesid, mis enam ei sütti.
Tänan usalduse eest ning soovin südamest tervist, jõudu ja õnne uuele aasta põllumehele. Loodan, et tema aasta tuleb parem.
