Värske tuul Renault Kadjar
Alati võib vaielda, kas proovisõidu tegija peab püüdma olla objektiivne või siis hoopis vastupidi. Objektiivsuse kasuks räägib tõepärase pildi esitamine, aga tõde leidub ju ka nendes märksõnades ja andmetes, mida automüüja ise võimalikule ostjale esitada püüab. Järelikult võiks lugejale hoopis tõhusam kasu tõusta kellegi subjektiivsest muljest.
Minu subjektiivne mulje on selline: mulle see Kadjar meeldib. No ja et mulle imponeeris ka Nissan Quashqai. Ning ma tunnen veel mitut inimest, kellele samuti.
Samas leidub meid, kes ütlevad, et muidu jah tore, aga millisesse klassi see sõiduriist kuulub, kas on ikka crossover või püüab selle varjus veel kuhugi tüürida? Ei, ta ei ürita kuhugi mujale tüürida. Ambitsioon on müüjate vältel lausa seinast seina: linnatänavatelt „metsikute seiklusteni tundmatutel maastikel“.
Väga metsikuks siin Eestimaa peal minna ei saa ning tundmatule maastikule satub 4000 külaga Eestis harva. Küll pakun, et Kadjari klass võiks olla „Eesti oludesse sobiv auto“. Sellega on paras linnas pisut kõrgemalt liikluspilti vaadata, aga ka mööda külavahe- ning ka metsateed kolistada, sest kliirens ulatub 20 sentimeetrini.
Auto sobivust meie teedele kinnitas ka ootamatu kiiruskatse. Nimelt jõudis ühel hetkel pärale tõdemus, et kokkulepitud kohtumiseni oli 40 minutit, aga kilomeetreid hoopis rohkem. Järelikult tuli järele jäänust kasutada iga sekundit. Otsus sai sõita piirkiiruse lähedal, seda sõltumata tee iseloomust. Eeldusteks muidugi, et oli ennelõuna, nähtavus väga hea ning tee helehallilt kuiv.
Künklikul ja kurvilisel teel õigustas Kadjar end igati, kiirendus ja kütusekulu hoidsid vastastikust tasakaalu. Muidugi ei lubanud hasart võimalikke ebamugavusi märgata, peale jäid plussid: hea oli roolida, 1,6-liitrine diiselmootor töötas mõnusalt ning auto hoidis kenasti teejoont. Kadjar pakub muide nii bensiini (1,2 liitrit) kui ka diiselmootoreid, manuaal- ja automaatkasti ning isegi nelikvedu.
Ruumi on autos parasjagu, mis ei tähenda küll, et ta ülemäära suur oleks. Pagasiruum on avar, ka saab selle põhja detailidega mängida, et igapäevaseid tarbeasju peita või pakid lahtritesse jagada.
Kokkuvõttes julgen väita, et Kadjari näol on tegemist Renault värske tuulega, mis autohuvilisi kindlasti ligi tõmbab. Kõigele lisaks jääb Kadjar ju vaatajatele välimuse poolest silma ning ka esimene pilk sisekujundusele lubab väita, et kasutajad on salongi oodatud. Juhi koht on piisavalt mugav, 200 km järjestikkust sõitu ei tee ristluudele veel midagi.
Rahakotile mõjub Kadjar nii, et kõige odavama bensiinimootoriga variandi eest küsib 17 000 eurot, diiselmootorid algavad 21 850st ning jooksevad mitmeid tuhandeid ülespoole.
