VIDEO: Eestis elab juba 20–30 šaakalit
Kuigi ametlikult leiti esimene šaakal Eestis Läänemaalt 2013. aasta veebruaris, on nad jõudsalt paljunenud ja läänerannikul levinud.
“Šaakal, keda algul peeti võõrliigiks, on nüüdseks peaaegu kindlalt uus liik, kes siia on levinud,” tõdes eelmisel nädalal lambakasvatajate seltsi seminaril Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Peep Männil. Kuigi kaks aastat on šaakalit ka erilubadega kütitud, on tema levik ja arvukus suurenenud. Seetõttu on ettepanek lisada šaakal jahiloomade nimekirja, kuid ajalise küttimise piiranguga.
Männili sõnul elutsevad šaakalid peamiselt läänerannikul Pärnu- ja Läänemaal ning pole sisemaale eriti levinud. Tõsi, selle looma nägemise kohta on tulnud teateid ka näiteks Viljandimaalt ning üks isend jäi Harju- ja Raplamaa piiril auto alla, kuid enamasti eelistavad nad siiski mere lähedust.
“Tõenäoliselt šaakal sisemaale ei levi, kuna on hundile konkurent,” tõdes ulukiuurija. Tema hinnangul võib šaakalite arv Eestis ulatuda juba 20–30 loomani.
Läänemaal on tulnud lambakasvatajatelt teateid, et šaakalid on seal tallesid murdnud. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi, kes on šaakalite kohta läbi töötanud hulga teaduskirjandust, ei pea seda tõenäoliseks. “Lõuna-Euroopas, kus on tema kodumaa, on väga haruldane, et šaakal toitub lammastest,” märkis ta. “Ta on pigem raipesööja, kui mõni teine loom on saagi maha murdnud.”
Eestis leitud nelja looma proovide analüüsist selgub, et meie šaakalid on geneetiliselt lähedased Kaukaasia suguvendadele.