Eestis on ligi 6000 HIV-positiivset potentsiaalset nakatajat
HIV-i teemalisel ümarlaual „Eestis on liiga palju positiivseid. HIV-positiivseid“ arutatakse, kuidas saada HIV-i epideemia Eestis kontrolli alla, missugused eesmärgid peaks Eesti võtma HIV-ga seoses, kuidas saada HIV-positiivsed ravile ning kust leida vajalik raha.
„Eesti paistab HIV-i levikuga Euroopas ja tegelikult kogu maailmas kahjuks väga negatiivselt silma,“ ütles riigikogu HIV-ennetuse toetusrühma esimees Vilja Savisaar-Toomast. „Peame tegema kõik, et olukorda paremaks muuta, sest praegune seis on halvemast halvem. Eesti riigi eesmärk praegu on võimalikult paljud inimesed saada testima, et suunata haiged ravile, et nad ei nakataks terveid. Ühesõnaga – epideemiale on tarvis panna piir. HIV-positiivsete suur hulk, nende ravi koormab riigi rahakotti ning peab olema riigi huvi peatada massiline nakatumine.“
Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku juhataja Kai Zilmeri sõnul on Eestis hetkel ravil umbes 3300 HIV-patsienti, kuid ravi vajab kokku veel tuhandeid patsiente. „Kahjuks on nii, et ligi 30% HIV-positiivsetest ei tea oma nakatumisest ja need on potentsiaalsed nakkusallikad“ ütles Kai Zilmer „ Et HIV-i levikut tõkestada, tuleb need inimesed üles leida. See tähendab, et inimesed on vaja kutsuda testimisele. Kui inimesed ei ole oma haigusest teadlikud, hilineb ka arstiabi, mis põhjustab hiljem asjatult suuri ravikulusid ning HIVi nakatunud laste sündi.“
„Tänapäeval aitab õigeaegne haiguse avastamine ja ravi säilitada väga hea elukvaliteedi aastateks,“ ütles Ravimitootjate Liidu juhataja Riho Tapfer. „Oluline on ka teada, et HIV-haiged, kes saavad ravi, ei nakata üldjuhul ka teisi. See tähendab, et korralik ja kiire diagnostika, head ravimid ja nende kättesaadavus peavad saama ka Eesti riigi prioriteediks.“
Reedel toimuval ümarlaual osalevad sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, terviseameti, haiglate, arstide, Tallinna ja Narva linna esindajad.
