Johannes Kert: Euroopa Liit vajab tulevikus kindlasti ühiseid relvajõude

Vana Euroopa lahinguväljad on asendunud nõupidamislaudadega, mille taga tehakse poliitilisi otsuseid võimalikult palju liimesriikide huve arvestades. Riigid on otsustanud liituda vabatahtlikult, nähes Euroopa Liidus ühiseid väärtusi ja tehes liitumiseks aastatepikkuste jõupingutustena kodutööd. Sund Euroopa Liiduga liitumiseks puudub täielikult, pigem on uute liikmete vastuvõtul oldud konservatiivsed.

Vanade Euroopa Liidu riikide (näiteks Saksamaa, Prantsusmaa) jaoks on üks olulisi liidu laienemise põhjusi olnud pagulaste kartus. Naabermaades on nähtud potentsiaalset ohtu pagulasrändeks Euroopa vanadesse riikidesse ning selle vältimiseks on otsustatud teatud tingimustel võtta vastu ka naaberriike. Uued Euroopa Liidu liikmed on saanud ja saavad küllaltki massiivset arenguabi eesmärgiga ühtlustada järk-järgult oma elanike elustandardid vanade Euroopa Liidu riikidega, võttes sellega ära motiivi majanduspaguluseks. Tööjõu vaba liikumise põhimõte ja Schengeni piiriületussüsteem on muidugi teinud rände liikmesriikide vahel lihtsaks.