Veelinde ei tohi toita
Hilissügisel rändavad veelinnud lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Linde toites soodustab aga inimene looduses erandeid, ebaloomulikku käitumist ning looduslike seaduspärade nõrgenemist, mistõttu lindude toitmine on lühinägelik ja vastutustundetu. Sügisene lindude toitmine annab neile vale signaali talviste toiduolude kohta ja võib ahvatleda rändest loobuma. Inimese heausklik sekkumine koos järgneva pakasega võib aga lindudele saatuslikuks saada, kui nad rännakut ette ei võta.
„Inimese naabrusesse peatuma meelitatud veelinnud kaotavad olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja instinktidest. Linnud minetavad loomupärase rändekäitumise ja muutuvad kergesti kättesaadavaks kiskjatele. Ebatavaliselt tihedalt toitmiskohtadesse meelitatud veelinnud nakatuvad kergemini ning levitavad üksteisele haigusi ja parasiite. Lähedase kontakti korral võivad linnud ka inimesele ohtlikuks muutuda, põhjustada sanitaarselt ja ka liikluses ohtlikke olukordi. Näiteks kühmnokk-luik on üks suuremaid Eesti looduslikke linnuliike, kes ebatavalistes oludes, liigse häirimise või haiguse tulemusel võib osutuda otseselt ohtlikuks ka inimese turvalisusele,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Veelindude jaoks on parim käituda aastatuhandete jooksul väljakujunenud looduslike ajendite järgi ning ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele aladele.
