Mis oleks, kui teeks veinist vermutit? Veinivilla perenaine juhendab
Kuigi lisatavate maitsetaimede segud on iga tootja kiivalt hoitud ärisaladus, ei ole kodune vermutivalmistamine siiski midagi ilmvõimatut. Pealegi võib see olla ka hea võimalus oma igava valge veini asjalikuks ärakasutamiseks.
Vermuti kokkusegamine ei ole kiire protsess, maitsetaimed peavad veinis mõnda aega tõmbama ja maitset andma. Proovige kõigepealt teha valmis näiteks üks või kaks pudelitäit vermutit ja vaadake, kuidas välja tuleb.
Ühe 750ml pudelitäie tegemiseks on teil vaja üks pudel valget kuiva neutraalse maitsega veini – kerget õunaveini, rabarberiveini, valgesõstraveini vms, üks pudel valget viina ja maitsetaimi. Neid kulub umbes 25 g igaüht või mõnda järgnevaist: kikkaputke seemned, loorberilehed, must pipar, kardemon, kaneelikoor, nelk, koriandriseemned, kadakamarjad, majoraan, muskaatpähkel, apelsinikoor, kassiakoor, rosmariin, salvei, tähtaniis, vanillikaun, koirohi, raudrohi. Koirohu võib ettevaatlikum inimene ka välja jätta, kuna suures koguses võib ta organismile mürgina mõjuda, kuid klassikaliselt on see vermutisegudesse alati kuulunud.
Ürditõmmiste valmistamine
Kõigepealt tuleb valmis teha ürditõmmised. Kui teete neid alljärgneval viisil, jääb teil tõmmiseid üle ka järgmiste vermutite tegemiseks. Iga ürdi jaoks võtke eraldi klaaspurk, pange sinna julge pihutäis kuivi (või ka värskeid) ürte ja kallake viin peale, vahekorras umbes 1 osa ürte ja 2 osa viina. Keerake purkidele kaaned peale ja pange pimedasse kaheks nädalaks seisma.
Ooteajal võib valmis teha suhkrukaramelli, mida kasutatakse vermuti magustamiseks ja värvi parandamiseks, kuid kes soovib heledamat jooki, siis suhkrut saab ka hiljem lisada. Karamelli tegemiseks kuumutage 200 grammi tuhksuhkrut ja 4 supilusikatäit vett potis kõrgel kuumusel. Ärge segage lusikaga, kuid keerutage õrnalt potti, et karamell kõrbema ei läheks. Kuumutage karamelli kuni tumeda merevaigu värvini, see annab maitsele lisasügavust ja nüansse.
Kuumutamisest 185–188° vahel peaks aitama. Seejärel valage siirup õhukese kihina silikoonmatile või õlitatud küpsetuspaberile ning laske tahkuda. Kõvastunud karamell lõhkuge tükkideks ja pange purki, et saaksite vajalikul hetkel sealt võtta.
Ainete kokkusegamine
Selgete tõmmiste saamiseks kurnake ürdid viinast välja. Karamelli sulatamiseks võtke 125 ml veini ja sulatage tükid veinis madalal tulel kuumutades. Jahutage maha ja lisage ülejäänud veinile. Nüüd algab maitsestamine. Pipetiga või mõõtelusikaga võib hakata tekkinud kange alkoholi tõmmiseid veinile lisama. Millises vahekorras mida panna, jäägu iga meistri enda firmasaladuseks, kuid siinkohal üks internetist leitud soovitus: 15 g – kikkaputke, loorberi, koriandri, kadakamarjade, apelsinikoore ja salvei tõmmist, 10 g – musta pipra ja kaneeli tõmmist, ülejäänud tõmmiseid 4–5 g igaüht, nelki aga kõige vähem, napilt 1 g.
Klassikaline vermuti kangus on 15–16, vahel kuni 18% vol, mille me saavutamegi sellega, et lisame kange alkoholi tõmmiseid. Klassikaliselt on vermuteid tehtud kuivi ja magusaid. Teate ju küll James Bondi: Dry Martini, shaken, not stirred!
Kui suhkut ei lisata, tuleb kuiv mõrkja maitsega vermut, mis hästi sobib enne sööki isutekitajaks ehk aperitiiviks.
Karamellistamata suhkrut lisades tuleb valge vermut à la Martini Bianco, ja karamellistatud suhkrut lisades punane à la Martini Rosso. Magusad vermutid sobivad ka toidukorda lõpetama, pealegi soodustavad ürdisegud seedimist.
Tarvitamisel lisatakse vermutile jääkuubikuid. Osas toiduretseptides võib valge veini julgelt vermutiga asendada, sest sellel on tugevam maitse ja aromaatsus.
