Pärnu jõestiku elurikkuse nimel avatakse ka Jändja pais
Käesoleva aasta märtsis alustatud Pärnu jõestiku elupaikade taastamise projekti käigus on lahenduse saavate objektide loetellu lisandunud Jändja pais, mis on vee-elustiku rännete seisukohast samuti probleeme rajatis.
"Projekti olulisim ülesanne on avada vee-elustiku ränneteks Sindi pais, ning selle protsessiga oleme juba alustanud, kuid Pärnu jõel on veel väiksemaid takistusi, millega tuleb samuti tegeleda. Üheks selliseks on Jändja pais, mis asub Pärnu jõe suudmest 91,4 km kaugusel ning on enamike veeseisude juures valdavale osale jõe kalaliikidest ületamatu," kommenteeris Keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein.
Jändja kunagine puumassivabriku pais on Sindi järel viimane suurem rändetõke Pärnu jõel, millele kalade läbipääsu rajamine tagaks meie pikkuselt teise jõe ülemjooksu avamise (pool)siirdekalade ränneteks. Nii võiks näiteks meriforell ja soodsatel aastatel koguni lõhe tõusta kudema Paideni välja ja kaugemalegi, kasutades muuhulgas ära jõestiku ülemjooksu lisajõgedele rajatud arvukaid tehiskudealasid. Muinsuskaitse alla kuuluvad paisurajatised on väga halvas seisukorras, osaliselt lagunenud ja neil ronimine või liikumine on inimestele ohtlik.
Eelduseks, et Jändja paisu saaks muudest huvidest lähtuvate takistusteta kalade rändeks avada, oli paisu kuulumine riigile, mistõttu osteti rajatis 130 000 euro eest eelmisel nädalal. Ostu rahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Kalade rändetee avamislahendus tuleb välja töötada arvestades paisurajatiste muinsuskaitselise väärtusega ja sellega tehakse algust veel käesoleval aastal.
Pärnu jõestiku ökoloogilise potentsiaali tõstmiseks ja hea seisundi saavutamiseks algatati keskkonnaministri käskkirjaga käesoleva aasta märtsis projekt Pärnu jõestiku elupaikade taastamine. Projekt hõlmab mitmeid tegevusi paisudele kalapääsude rajamisest kudealade melioreerimiseni jms. Projekti olulisim ülesanne on avada vee-elustiku ränneteks Sindi pais Pärnu jõel.
Projekti viib ellu keskkonnaagentuur ja seda rahastatakse Euroopa Liidu Ühekuuluvusfondi vahenditest läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse.
