Riigikogu ja valitsus said keskkonnakirve

Aasta keskkonnateoks valiti Sindi paisu riigile ostmine ja keskkonnakirve pälvisid riigikogu ja vabariigi valitsus kliimapoliitika lühinägelikkuse eest.

Keskkonnaühenduste koda valis 2015. aasta olulisimaks keskkonnateoks Sindi paisu riigile ostmise ja paisu avamise projekteerimisega alustamise.

Keskkonnavaenulikema teo tiitli pälvisid riigikogu ja vabariigi valitsus Eesti kliimapoliitika lühinägelikkuse eest.

Keskkonnakaitse organisatsioone ühendava Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) koordinaator Riho Kinksi sõnul takistab Sindi pais siirdekalade juurdepääsu enamusele Pärnu jõe ja selle lisajõgede kudealadele, mistõttu on nende kalade populatsioonid olnud pikka aega madalseisus. „Pikkade arutelude järel on tehtud suur samm – riik ostis Sindi paisu ja alustas paisu avamise projekteerimisega. Kavakohaselt peab säilima väliujula,
rajatav kärestik on veesõidukitele läbitav ja kogu kompleks esteetiliselt nauditav. Loodame, et lahendus on hea nii looduse kui inimese jaoks“ selgitas Kinks.

Keskkonnaalastest saavutustest hindasid EKO liikmed kõrgelt ka Reet Ausi pikaaegset tegevust kiirmoe keskkonnavaenulike tagamaade tutvustamisel, mis jõudis laiema publikuni läbi värske dokumentaalfilmi „Moest väljas“.

Kaaludes loodust ja elukeskkonda enim mõjutanud tegevusi ja otsuseid 2015. aastal andis EKO keskkonnakirve tiitli riigikogule ja vabariigi valitsusele, kelle tegevus Eesti kliimapoliitika arendamisel on olnud väga lühinägelik või lausa keskkonnavaenulik. „Oleme nördinud, et 2015. aastal kaotati põlevkivi kaevandamise piirmäär ja võeti vastu kliimavaenulik ning lühinägelik põlevkivi arengukava. Ka mitmed ministrite väljaütlemised näitavad, et Eesti poliitikud ei teadvusta kliimaprobleemi tõsidust ja selle märkimisväärset mõju Eestile,“ märkis Kinks.

EKO liikmed tõid lõppenud aasta negatiivsemate tegudena veel välja vabariigi valitsuse GMOde kultiveerimise piiramise võimaluse kasutamata jätmise ning rahandusminister Sven Sesteri seisukoha Rail Balticu trassivalikutesse Nabala kaitseala lisamise kohta.

EKO valis aasta keskkonnateo ja keskkonnakirve saajaid kolmeteistkümnendat korda. EKO ühendab kümmet keskkonnaorganisatsiooni, milleks on: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Läänerannik, Nõmme Tee Selts, SEI Tallinn, Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.