Kutseharidus aitab täiskasvanud paremini tööle ja toob parema palga
Kutseharidus aitab kasvatada inimeste sissetulekuid, suurendada tegelemist ettevõtlusega ning vähendada töötust, seda kõike ka kõrgharidusega inimeste hulgas.
Juba kümmekond aastat on riigi tasandil kõneldud vajadusest viia inimeste teadmised ja oskused paremini vastavusse tööandjate ootustega. Ometi on praegu ebakõla tööandjate ootuste ja inimeste seni omandatud teadmiste ja oskuste vahel jätkuvalt püsiv ning aastatega ka suurenenud. Eesti elukestva õppe strateegias 2020 on seatud eesmärgiks vähendada eri- ja kutsealase hariduseta inimeste osakaalu 25–64aastase seas 2020. aastaks alla 25%. Aastal 2014 oli selliste isikute osakaal rahvastikust 30,2%.
Kutseharidusele kulub igal aastal üle 100 miljoni euro, sellest täiskasvanute õpetamisele hinnanguliselt ligi kolmandik ehk enam kui 30 miljonit eurot aastas. Riigikontroll uuriski viimase viie aasta (2010/2011.–2014/2015. õppeaasta) jooksul kutseharidust omandama asunud täiskasvanute – 25aastaste ja vanemate – käekäiku õpingute eel, õpingute ja hilisema töötamise ajal.
Uuringus keskenduti täiskasvanutele, kuna noorte arvu vähenemise tõttu on juba praegu ja kindlasti tulevikus täiskasvanud õppurid üks kutsehahariduse oluline sihtrühm. Arvestades riigi eesmärki soodustada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute jõudmist kutseharidusse, analüüsis Riigikontroll, kui hästi on see õnnestunud ehk kas kutseharidusest on tööturul kasu ja milles see kasu väljendub.
Alates 2010/2011. õppeaastast on vähenenud selliste kutseõppeasutusse sisseastujate osakaal, kel ei olnud eri- ega kutsealast haridust, ja seda peamiselt kõrgharidusega sisseastujate arvelt. Erialase hariduseta (44%) täiskasvanute kõrval on asunud kutseharidust omandama palju kutse- (36%) või kõrgharidusega (20%) täiskasvanuid.
Naiste puhul on eelneva kutse- või kõrgharidusega isikuid rohkem kui meeste puhul. Eriti torkab silma kõrgharidusega naiste suurem osakaal – 24%-l vaadeldud perioodil kutseharidust omandama asunud naistest oli kõrgharidus, samas kui meestest oli kõrgharidus 15%-l.
Täiskasvanud sisseastujate hariduslik taust erines ka vanuserühmade kaupa. Mida noorema vanuserühmaga oli tegemist, seda väiksem oli eri- ja kutsealase hariduseta isikute osakaal ja suurem kõrgharidusega isikute osakaal. 25–34aastastest sisseastujatest oli kõrgharidusega 23%, 35–49aastastest 20% ning üle 50aastastest sisseastujatest 17%.
Kutseõppesse on asunud peamiselt sellised täiskasvanud, kes võiksid soovida oma olukorda tööturul parandada. Kõigist sisseastumisjuhtudest 23%-l olid kutseõpinguid alustanud täiskasvanud olnud aasta jooksul enne õpingute alustamist töötuna arvel. Töist tulu oli aasta jooksul enne sisseastumist saadud 76%-l juhtudest. Töist tulu teeninutest 68%-l jäi viimase aasta keskmine kuutasu sisseastumise aastal alla rahvastikuregistrijärgse elukohamaakonna keskmise brutopalga. Enne sisseastumist töist tulu teeninud isikutest suurima osakaaluga olid avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalal töötanud. Sellele järgnesid jaekaubanduse, tervishoiu, hariduse ja hulgikaubanduse tegevusalal töötanud inimesed.
Kokkuvõtlikult selgus, et õpingutele järgnenud aasta jooksul oli vähenenud töötuna arvel olnud isikute hulk ning suurenenud nii töist tulu teenivate inimeste arv, keskmisest palgast suuremat tulu teenijate kui ka ettevõtlusega tegelejate hulk. Kutseõpingute üldine positiivne mõju ilmnes nii eri- või kutsehariduseta kui ka juba varasema kutse- või kõrgharidusega täiskasvanute puhul.
Erialase hariduseta isikud olid õpingute lõpetamise järel väiksema tõenäosusega töötud, samas kui kutseharidusega täiskasvanutel olid paremad väljavaated oma palgapositsiooni parandada. Kõrgharidusega lõpetajad olid võrreldes teiste rühmadega enne õpingute alustamist tegelnud märkimisväärselt rohkem ettevõtlusega ning ka õpingute järel alustasid nad ettevõtlusega rohkem kui varasema erialase hariduseta või kutseharidusega täiskasvanud.
Selle kõige taustal on Riigikontrolli hinnangul haridus- ja teadusministril väga oluline tähele panna, kuidas saada rohkem eri- ja kutsealase hariduseta ning tööturul mitteaktiivseid ja ebastabiilse või madala sissetulekuga inimesi kutsekoolidesse ning kuidas neid seal toetada, et nad jõuaksid kutsehariduse omandamiseni.
Riigikontrolör Alar Karise kommentaar täiskasvanute kutseõppes osalemist käsitleva Riigikontrolli ülevaate kohta:
"Õppimisvõimaluste kättesaadavaks tegemine mitte ainult noortele, vaid ka täiskasvanutele on juba nüüd ja on edaspidigi väga oluline, sest töökäte nappus sunnib tööd, oskusi ja teadmisi ümber kohandama senisest tehnoloogiarikkamaks. 2014. aastal oli Eesti 25–64aastastest 30,2% erialase ettevalmistuseta, see tähendab, et nii suur hulk inimesi on alghariduseta, alg-, põhi- või üldkeskharidusega, neil puudub erialane väljaõpe (kutse- või kõrgharidus). Kõige enam on erialase hariduseta inimesi 25–29aastaste seas (2014. a 38%). Meeste hulgas on erialase hariduseta isikuid rohkem kui naiste hulgas. Seega on praegustel ja tuleviku töökohtadel vajalike oskuste ja teadmiste omandamiseks haridus üks olulisemaid inimeste ja riigi majanduse pikaajalise arengu tagatisi, sest valikud tööturul muutuvad aina teadmiste- ja tehnoloogiakesksemaks.
Seepärast on igati mõistetav, et õppimine on meie kõigi igapäevatöö üks üsna mahukas osa. Lisaks neile, kelle haridustee on lühikeseks jäänud, ka nende inimeste jaoks, kel on juba ka kõrgharidus. Omandades sellele lisaks ka mõne konkreetse kutse, saab ka kõrgharidusega inimene oluliselt laiendada oma teadmiste ja oskuste paletti ning tunda end tööturul kindamini. Et noorte hulk väheneb suuresti, ei ole ette näha ka ohtu, et mõni noor või madalama haridustasemega isik jääks kutsekooli vastu võtmata, sest kõrgharidusega täiskasvanud on kõik kohad hõivanud. Sama näitavad Riigikontrolli auditid. Seejuures tuleb riigil olulist tähelepanu pöörata kutseõppeasustustest väljakukkumisele – kõigi vanuserühmade õppurite hulgas on kutseõppe katkestajate hulk juba üle viiendiku, mis on väga murettekitav hulk.
Käesolev ülevaade sündis soovist teada saada, kas noorte arvu vähenemise tingimustes suudab paljureformitud kutseharidussüsteem mingil viisil avaldada mõju inimeste käekäigule õpingutes ja tööelus. Riigikontrolli võrdles õpingutele eelnenud õpingu- ja töökäiku kutsehariduse omandamise järgse töökäiguga ning selgus, et õpingute järel paranesid õppurite tulemused – nad said paremaid töökohti, suuremat palka ja olid altimad ka ettevõtlust alustama. Kutsehariduse omandamisele eelnenud ajaga võrreldes paranesid tulemused kõigi haridustasemetega täiskasvanute puhul. Seega sünnib kasu kõigile.
Samas vajavad paljud täiskasvanud veelgi paindlikumaid võimalusi, et töökohtadel vajalikud teadmised ja oskused omandada. Juurdepääs õppimisvõimalustele ja paindlikud õppimisvõimalused kõigil haridustasanditel on kindlasti lähituleviku vajadus, sest tuleviku vaates pole oluline mitte ainult see, et haridustase oleks võimalikult kõrge, vaid ka see, et inimeste haridus ja oskused oleksid mitmekülgsed."
