Keskkonnaminister: soid ei taastata pelgalt silmailu pärast

„Looduslikud sood on Eesti vastutuskooslused ehk niisugused elupaigad, mida meil leidub veel suhteliselt ohtralt, kuid mis mujal peaaegu puuduvad ning mis väärivad seetõttu erilist tähelepanu ja kaitset," sõnas keskkonnaminister Marko Pomerants.

"Kui paljudes Euroopa riikides, näiteks Hollandis, Taanis, Suurbritannias ja Saksamaal on enamus soodest hävinud, siis Eestis on alles mitmekesised soomaastikud ning suured esinduslikud rabalaamad. Ega Eestigi sood ei ole jäänud kuivendusest puutumata, kuid paljude soode puhul on võimalik taastamistegevustega nende seisundit parandada. Kindlasti ei oleks silmailu piisav motiiv märgalade taastamiseks, miskit peab ikka veel olema,“ ütles keskkonnaminister.

Eesti sookoosluste (madal- ja siirdesood ning rabad) kaitse tagamiseks allkirjastas keskkonnaminister jaanuari lõpus kaitstavate soode tegevuskava, mis näeb muu hulgas ette 10 000 hektari sooelupaikade taastamist.

Soode kaitsmise eesmärgiks on tagada nende loodusliku seisundi ja sellest sõltuvate ökosüsteemiteenuste säilimine ning rikutud soode puhul nende taastamine. Tegevuskava annab ülevaate olemasolevast olukorrast ja ohuteguritest, seab eesmärgid ning esitab meetmed eesmärkide saavutamiseks.

Otsest ohtu ühegi sooelupaigatüübi hävimiseks lähiajal Eestis ei ole, kuid on olemas ohutegureid, millel on soodele suur negatiivne mõju. Kõige olulisem surve- ja ohutegur Eesti soode elurikkusele on maaparanduse käigus tehtud kuivendamine. Peaaegu kõiki meie rabasid ümbritsevad piirdekraavid, mille tõttu on hävinud raba looduslik servaala ning kahjustatud on raba looduslikku veerežiimi. Lisaks mõjutavad sookoosluste tervist Eestis metsakuivendus ning kaevandamine.

Kaitstavate soode tegevuskava eesmärgiks on tagada 2023. aastaks kõigil kaitsealustel soodel kohane kaitsekord, töötada välja metoodikad soode taastamiseks ning taastada rikutud soodest kõige prioriteetsematel looduslähedane veerežiim. Looduskaitse arengukava kohaselt tuleb aastaks 2020 taastada vähemalt 10 000 ha madal- ja siirdesooelupaiku ning rabade servaalasid.

Alad, mille taastamine on esmane prioriteet, valiti teadlaste, keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti ja RMK spetsialistide koostöös. Nimekirjas on kokku 89 sooala, nende hulgas on ka juba alustatud sootaastamise projektid nagu näiteks Kuresoo Soomaal, Viru raba Lahemaal ja Muraka raba. Tänaseks on taastamistegevused tehtud juba ligi 2000 hektaril.

Sood on lisaks elurikkuse ja puhta vee säilitamisele väga olulised ka kliimamuutuste puhverdajatena. Turvast moodustavad sood seovad süsihappegaasi ja toodavad hapnikku, kuivendamine aga halvendab soode süsiniku sidumisvõimet, mistõttu võib soost saada süsiniku talletaja asemel süsiniku allikas. Eestis on kuivendatud turbaalad põlevkivitööstuse järel üheks olulisemaks kasvuhoonegaaside tekitajaks, seetõttu on kuivendusest rikutud alade looduslikuma seisundi taastamine oluline mitte ainult elurikkuse säilitamiseks, vaid ka kliimamuutuste puhverdamise seisukohalt.

Soode taastamiseks kulub hinnanguliselt 12 miljonit eurot. Planeeritavaid tegevusi rahastatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahenditest, Ühtekuuluvusfondist jt välisvahenditest (nt LIFE-programm) ja riigieelarvest ning RMK eelarvest.

Keskkonnaminister Marko Pomerants avab homme Tartus rahvusvahelise märgalade päeva puhul konverentsi „Märgalade päev 2016 - märgalade kasutusest taastamiseni“ ning tutvustab vastvalminud soode tegevuskava.

Konverentsi korraldab Eestimaa Looduse Fond koostöös Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eesti Märgalade Ühingu ja Läti Ülikooliga.