Kas kiudaineid saab tõesti lihast, kuna liha on kiuline?

“Kui inimestelt küsida, kus on kiudained, siis enamus vastab et lihas, kuna liha on kiuline,” rääkis tervise arengu instituudi (TAI) toitumisekspert Tagli Pitsi EPKK lihafoorumil.

Tegelikult saab kiudaineid eelkõige täisteraviljatoodetest ning puu- ja köögiviljadest. Pitsi sõnul ei saa inimesed enamasti toidust piisavalt kiudaineid ja B-grupi vitamiine, kui ei sööda puuvilju, siis ka C-vitamiini ja kui ei sööda kala, siis D-vitamiini.

“Uuringutega on kindlaks tehtud, et peaaegu keegi ei söö kolme portsjonit köögivilju, seega tuleks neid rohkem süüa,” ütles Pitsi. Seetõttu ongi TAI teinud juba aastaid kampaaniat, kutsudes üles sööma vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju päevas. Üks portsjon on 100 grammi.

“Vaatamata sellele, et TAI teeb puu- ja köögiviljade kampaaniat ei mõista me liha söömist hukka,” lisas ta. “Liha on meie toidumenüüs oluline.” Samas ei soovitata süüa tugevalt töödeldud punast liha üle 500 grammi (kuumtöötlemata kujul umbes 700g) nädalas. Küll aga soovitatakse toiduks valmistada liha, mitte osta töödeldud lihatooteid, kus võib olla väga suur rasva osakaal (viinerites-vorstides on sageli rasva 20%).

Toidusoovitustes on toidud jagatud viide peamisse toidugruppi, millest igaühest peaks ideaalis iga päev midagi sööma. Väheaktiivse naise päevane energiakogus on 2000 kcal ja sel juhul peaks sööma:

• 7-9 portsjonit tärkliserikkaid toite – teraviljatooted, kartul,
• 6-8 portsjonit puu- ja köögivilju ning marju,
• 2-3 portsjonit piima ja piimatooteid,
• 3-4 portsjonit kala, linnuliha, muna, liha,
• 6-7 portsjonit lisatavaid toidurasvu,
• lisaks võib süüa kuni 4 portsjonit suhkrut, magusaid ja soolaseid näkse.

Rohkem infot toitumissoovituste kohta saab veebilehelt.