Jürgen Rooste: Kender on võitnud nagunii, aga mis saab, kui päriselt sõnavabadusega jama tuleb?
Ise tunnistas ta Kadri Kõusaare vastu kunagi kohtus, et "Magnus" on inimese solvamine (väga vaieldav oli see). Film keelatigi ära.
Asi on praegu mitte tões, vaid õiguses: kuidas Eesti seadused näevad pornot. Euroopas on riike, kus lapse vägistamine multifilmis on lubatud, ja teisi, kus keelatud.
Kender on maininud, et Putin on sümpaatne, et Stalin on põnev (säält ta räpparinimi: Vana Joss). Mõlema mehe võimu all oleks ta ammu vangis või surnud selle teksti eest.
Kui vaadata teda markii de Sade'i ja Bataille' kontekstis, siis on see muidugi kirjandus, aga moralistlik kaitse (et see pelutab pervod ära, nii kole lugu) on väga rumal. Osa loost, kus peategelane ja ta transseksuaalne sõber piinavad ja vägistavad pisikest röövitud balletikoolitüdrukut on nii kirglikult kirjutatud-kirjeldatud... Ma usun, et Kender ise pole pedofiil, aga kergelt perv peab ta olema, vähemasti kirjandusnaudingu osas.
Tuletan lihtsalt meelde, et de Sade vägistas ja piinaski oma toateenreid ja -tüdrukuid. Et Baitaille piinas-hukkas rituaalselt loomi ja unistas inimese tapmisest (vist isegi söömisest, ei viitsi järgi kontrollida praegu). Kenderi ainus adekvaatne kaitse on see, et de Sade'i raamatud on meil lubatud ja suhteliselt saadaval (läbimüüdud küll).
Aga "Untitled 12" on muidugi kahe-kolme netiklõpsu kaugusel igast teismelisest, mis on paha. Sääl võiks vähemasti vanusehoiatus juures olla.
Kender on enesereklaamikunn ja tema jaoks on niikuinii kõik hästi lõppend, noh, ütleme, et Ameerikasse enam ei sõida või Venemaale kui lapseporno valmistamises süüdi mõistetakse, aga tühja tost.
Ta romaanid ongi ingliskeelde tõlgituna säälses kirjaruumis tavapärasemad ja igavamad kui meie kirjanduses, sääl on sarnast asja palju rohkem ees, alla ja kõrval. Järgmine ta romaan Eestis müüb niikuinii väga hästi. Ma mõtlen, et imelik, et pole midagi ilmund, ju tal pole lihtsalt midagi valmis saand.
Mul on kahju, et nii palju väärt püssirohtu ja prokuratuuritööd ja vaimset võitlust kulub sellise jama pääle. Mis saab, kui päriselt sõnavabadusega jama tuleb? See pole see keiss, lastevägistamine ongi üks viimane tabuteema, mis meil jäänud. Ilmselge, et sellega saab kodanlust ehmatada veel.
