Kas tervislik toitumine on kallis?

Kui rääkida toitumisest, siis alati leidub inimesi,
kes ütlevad, et nad sööksid küll tervislikult ja nii, nagu soovitatakse, ent see on liiga kallis.

Uute toitumis- ja toidusoovituste valguses oleks paslik vaadata, kas normaalne söömine on kallim, võrrelduna kiire ja “odava” söömisega.

Selleks koostati Tervise Arengu Instituudi toitumisprogrammis NutriData (www.nutridata.ee) kaks kahe päeva menüüd, eeldusel, et nendel päevadel süüakse kõik toidukorrad kodus. Mõlemad menüüd annavad keskmiselt ca 2000 kcal päevas, mis vastab täiskasvanud naisterahva keskmisele päevasele energiavajadusele. Esimene menüü on koostatud lähtuvalt uutest toitumis- ja toidusoovitustest – see sisaldab rohkelt puu- ja köögivilju, lisaks kasutatakse täisteratooteid, kala, D-vitamiiniga rikastatud piima, linnuliha, pähkleid-seemneid. Maiustuste hulk oli tagasihoidlik. Kõik road selles menüüs valmistati ise värsketest (või ka külmutatud) toiduainetest.

Teine menüü tehti sarnaselt, aga kasutati poest ostetud valmistoite või pooltooteid. Kuna puu- ja köögiviljade mittesöömise ühe põhjusena tuuakse välja, et need on liiga kallid, siis nende sisaldus teises menüüs oli minimaalne. Samuti oli teises menüüs kasutatud tavalist piima, või asemel margariini, täisteratoodete asemel tavalist leiba-saia. Pähkleid-seemneid selles menüüs ei olnud, seevastu lubati rohkem maiustamist, kuna inimeste ostukorve jälgides paistab selliseid tooteid neis vägagi palju. Toiduainete hinnad pärinevad jaanuari algusest ühest Tallinna Maxima XX kauplusest.

Kui võrrelda saadud toidukoguseid (ilma joogiks mõeldud tee, piima, keefiri, vee, mahlajoogita), saab esimesest menüüst umbes 1750 grammi ja teisest menüüst umbes 950 g toitu päevas.

Poetoidus vähem kasulikku

Energiasisalduselt on mõlemad menüüd enam-vähem võrdsed, kuid esimeses olid tasakaalus nii valkudest-rasvadest-süsivesikutest saadud energiakogused kui ka toidust saadud piisav kogus kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Teises menüüs oli liiga suur osatähtsus rasvadel (ligi 42%E ehk protsenti energiast maksimaalselt soovitatava 35%E asemel), eriti aga küllastunud rasvhapetel (16,5%E soovitusliku maksimaalse 10%E asemel).

Vaatamata sellele, et teises menüüs oli palju maiustusi, jäi süsivesikute osatähtsus energiast allapoole soovitatavast, kiudaineid oli vaid napp pool soovituslikust kogusest. Teise menüü puhul oli ainuüksi toiduainetest (nt leib, vorst jne) saadud naatriumikogus üsna lähedal kogu päevasele maksimaalsele lubatud kogusele, arvestamata toidu valmistamisel või toidulauas lisatavast soolast saadavat naatriumi.

Kui esimese menüüga saab toidust kõik vajalikud vitamiinid-mineraalained kätte, siis teine menüü sisaldab soovituslikus koguses vaid vaske ja vitamiini E. Teine menüü sisaldab eriti vähe vitamiini D (vaid ca 1/5 vajaminevast kogusest), vitamiini C ja folaate. Viimased on äärmiselt olulised näiteks rasedatele, aidates ära hoida loote võimalikke väärarenguid.

Kvaliteetsem pole alati kallim

Näidismenüüdes sisalduvates toidugruppides oli kahe päeva keskmiselt esimeses menüüs isegi soovitusest enam köögivilju ja piimatooteid, samas kui lisatavaid rasvu oli ehk õige pisut soovitusest vähem. Teises menüüs seevastu puuduvad puuviljad täielikult, samas on veidi liiga suur lihatoodete ning väga suur maiustuste kogus. Toidugruppide sees on samuti näha, et esimese menüü puhul on toiduainete valikud kvaliteetsemad ja märksa mitmekesisemad kui teises menüüs.

Näidismenüüdes olevad hinnad on arvestatud täpsete söömiskoguste järgi. Loomulikult on ostukorvi maksumus pakendi suurustest tingitult suurem, kuid samas kasutatakse üle jäänud toidukogused ära edaspidi.

Mis siis ikkagi on tervisliku toitumise hind? Meie näidismenüüde põhjal tuli ühe päeva hinnavaheks umbes 40 senti ja kuus “hinnavõiduks” umbes 11–12 eurot, ning seda 2. menüü kasuks. Samas 1. menüü puhul oli saadav toidukogus umbes 800 grammi päevas suurem ning lisaks oli see menüü mitmekesisem, maitsvam ja kvaliteetsem.

Kas oma tervise arvelt kuus paarteist eurot kokkuhoidu ikka on seda väärt? Toidulisandite või hilisem ravimite ostmine tuleb ilmselgelt kulukam.