Kas tervemad tihased elavad linnas või maal?
Siiski peaks toit lisaks makrotoitainetele (nt valgud, süsivesikud) sisaldama vitamiine, mineraalaineid ja erinevaid rasvhappeid, kirjutab kirjutab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi aasta linnu kodulehel. Organismi normaalseks toimimiseks vajalike energiarikaste rasvhapete koostis ja hulk sõltub suuresti toidust ning keskkonnatingimustest. Rootsi Lundi ülikooli teadlased uurisid Malmö linna ja selle lähiümbruse rasvatihaste organismis leiduvaid rasvhappeid ning seostasid saadud tulemusi lindude toidulauaga suvel ja talvel. Teadaolevalt on see esimene kord, kui linnastumise mõju lindudele on uuritud rasvhapete vaatenurgast.
Talvitavad rasvatihased toituvad põhiliselt seemnetest, suvel aga putukatest. Kuna linna- ja metsamaastik erineb nii temperatuurilt kui ka toiduobjektide poolest – linnas on toit (sh ka rämpstoit) kergemini kättesaadav kui metsas – eeldati, et erineb ka linnas ja metsas elutsevate lindude organismis sisalduv rasvhapete koostis.
Kehamassi ja mõõtmeid arvestades olid talvel paremas konditsioonis linna rasvatihased, kuid suvel pesitsusajal metsas elutsevad linnud. Selle erinevuse tingib talvise aja linna (kasvõi lisatoitmise tõttu) külluslikum toidulaud ning pesitsusajal metsast leitav kvaliteetsem toit. Talvitavate ja pesitsevate lindude veri erines ka rasvhapete sisalduse poolest – omega-3 rasvhapete tase oli talvel 30 korda madalam kui pesitsusajal. Omega-3 rasvhappeid leidub ohtralt rasvatihaste peamises suvises toidus – röövikutes. Kuid näiteks ohtralt seemnetes ja pähklites leiduvaid oleiin- ja linoolhapet leiti rohkem sõltumata keskkonnast just talvel, mil linnud on suuresti seemnetoidulised.
Linna ja metsa rasvatihastel varieerus oluliselt ka mitme rasvhappe hulk. Näiteks arahhidoonhapet (omega-6 rasvhape), mis osaleb termoregulatsioonis ja seostub organismis põletike tekkega, leidus rohkem linnas talvitavatel rasvatihastel. Metsas elavatel rasvatihastel oli seevastu rohkem põletikke pärssivaid omega-3 rasvhappeid. Linna ja metsa rasvatihaste erinevused rasvhapete osas viitavad saasteainetest tingitud linnaelu negatiivsetele külgedele, mille tulemuseks on organismis toimuvad intensiivsemad põletikulised protsessid. Füsioloogiliselt on aga sellised protsessid energiakulukad ja halvendavad organismi normaalset toimimist.
Võib esmapilgul arvata, et rasvatihaste elu näib linnas lihtsam, kuid hind, mida selle eest tuleb maksta, on üsnagi kõrge.
