Muinsuskaitse ja mõisakoolid saavad arendustegevusteks kokku ligi 180 000 eurot
Muinsuskaitse toetusprogrammi eesmärk on edendada muinsuskaitselist mõtteviisi ja väärtustada kultuuripärandit mitmesuguste arendustegevustega. Suurima toetuse pälvis Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu Ühendus, et anda välja ajalehe „Postimees“ vahel teemaleht Vana Maja ning pakkuda Tartus restaureerimistöökoja teenuseid.
„Üks suuremaid toetusi läks MTÜ Eesti ICOMOSile rahvusvahelise seminari korraldamiseks, millega tähistatakse Rootsi kuninga Karl XI muinsuskaitseseaduse kui tänapäeva Põhja- ja Baltimaade muinsuskaitseseaduste ühe eelkäija 350. aastapäeva. Samuti tähistab seminar 50 aasta möödumist Tallinna vanalinna muinsuskaitseala loomisest,“ rääkis Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes.
Mõisakoolide toetusprogrammi eesmärk on endistes mõisahoonetes tegutsevate koolide ja laste hoolekandeasutuste arendamine paikkondlikeks haridus- ja kultuurikeskusteks ning atraktiivseteks turismisihtkohtadeks. Samaaegselt tagatakse mõisaansamblite ja neis oleva kultuuripärandi säilimine ja eksponeerimine.
Restaureerimistöödeks saavad toetust Rogosi, Ruila, Hellenurme ja Vana-Kuuste mõis. Projekteerimistöid toetatakse Sipa, Vasta, Kohila, Peetri, Uue-Suislepa ja Kärstna mõisakoolis. Samuti toetakse MTÜ Mõisakoolide Ühendust suvise külastusmängu „Unustatud mõisad“ korraldamiseks ning mõisakoolide ühise kujundusega õpilaspäeviku väljaandmiseks.
Muinsuskaitse arendustegevuste järgmine taotlusvoor avatakse 2017. aastal, mõisakoolide programm jõudis aga viimase taotlusvooruni.
Muinsuskaitsenõunik Liina Jänes selgitas, et riik on mõisakoole toetanud kahel järjestikusel programmiperioodil alates 2001. aastast. Lisaks riiklikule abile on suuremaid restaureerimistöid tehtud Euroopa majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi toel. „15 aasta jooksul on Eesti mõisakoole toetatud kokku rohkem kui 18 miljoni euroga. 15 aasta vältel eraldatud toetused andsid kindlasti piisavalt suure tõuke, et mõisakoolid saaksid jätkata iseseisvalt ja hoida Eesti jaoks nii olulist osa kultuuripärandist igapäevases kasutuses,“ lisas Jänes.
