Jahimehed ootavad ametnikelt kahtlustamise asemel nõuandeid

Jahimeeste kinnitusel puudub neil igasugune vajadus küttimisandmeid moonutada ja kahtlustuste asemel ootaksid nad ametnikelt pigem koostööd ja nõuandeid jahinduse paremaks korraldamiseks.

Saaremaa ühe suurema, 77 inimest ühendava Laugi jahiseltsi liikmed on keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialisti Rauno Veeroja ja keskkonnaministeeriumi jahindusnõuniku Tõnu Traksi nädalatagustest väljaütlemistest siiamaani hämmastunud. Meenutagem, et Traks ja Veeroja avaldasid ulukite loendus- ja küttimisandmete suure erinevuse põhjal kahtlust, kas Saare jahimehed ikka avaldavad õigeid numbreid, kirjutab Saarte Hääl.

“Ma ei kujuta ette, et jahiselts, mille esimees ma olen, saaks toimida, ilma et ma selle liikmeid ja neilt laekuvaid andmeid usaldaksin. Ja nüüd väidab üks ametnik, et ta ei usalda suurt hulka inimesi. Kuidas saab üldse koordineerida valdkonda, kui seal on nii palju küsimusi?” on Andrus Sepp ilmselgelt häiritud.

Sepa sõnul pole ühtki põhjust, mis peaks ulukite arvu teadlikult näitama väiksemana ja lastud loomade arvu tegelikust suuremana.

Viimasel kolmel aastal on Saaremaal igal hooajal kütitud ca 3000 metssiga ja tulemused on läinud tõusvas joones. Laugi selts küttis mullu veidi alla neljasaja sea, selle aasta jaanuari lõpu seisuga oli jahisaagiks saadud juba viissada siga. Loendusandmete järgi oli sigade arv 1992. aastal madalseisus, aga pärast seda on see hakanud tõusma ja eriti plahvatuslikult kasvanud viimastel aastatel.