TÄNA: Süütame küünlad märtsipommitamises hukkunute mälestuseks
Narva linna peaaegu täieliku purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines heitsid punalendurid Tallinnale umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.
Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada üks hansaperioodi pärlitest - Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses. Maha põles ka eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Süttis Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30%. Ligi 20000 elaniku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.
Vähem teatakse Eestis, et ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud ja et peale Eesti linnade pommitas Nõukogude lennuvägi ka Helsingit ja teisi Soome linnu.
Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub inimesi osa võtma Tallinnale sooritatud pommirünnakute ohvrite meenutamiseks korraldatud mälestushetkedest kolmapäeval, 9. märtsil.
Kell 12 toimub mälestusteenistus Siselinna kalmistul. Pommiohvrite matmispaigale rajas Tallinna linn 2004. aastal mälestusmärgi, mille jalamile asetatakse pärgi, lilli ja süüdatakse küünlad.
Kella 18-19 toimub mälestusteenistus Niguliste kirikus. Esinevad organist Tiit Kiik ja ETV tütarlastekoor. Vaimulikuna teenib Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop emeeritus Andres Põder.
Avatud on fotonäitus Tallinna, Tartu, Narva ja Helsingi pommitamisest.
Kell 19.15, ajal, mil 72. aastat tagasi algas esimene rünnakulaine, hakkavad lööma Tallinna kirikute leinakellad. Harju tänava veeres süüdatakse mälestusküünlad.
