Metsaseaduse muudatused panevad kuusikud raiesurve alla

Märtsis hakkas keskkonnaminis­tee­rium koos huvigruppidega sõnastama metsaseaduse muudatusi, mille ees­- märk on soodustada turbe- ja valik­- raiete kasutamist metsamajandamisel.

Tegu on lageraiele alternatiivsete raietega, mida erametsaomanikud on ebaselge määratluse ning neile seatud piirangute tõttu seni vähe rakendanud. Uus seadus muudab metsaomanikule majandamisotsuste tegemise selgemaks ja vähendab paberimajandust. Metsaseaduse muudatused peaksid jõustuma 2017. aasta jaanuaris. Ka on kavas seadusemuudatusega lubada raiuda kuusikud vanuses, mis võimaldab metsadel siduda raieringi keskmisena aastas maksimaalne kogus süsinikku ja toota samas maksimaalset omanikutulu. Surve nooremate kuusikute raiumisele on kestnud juba aastaid, sest kuusepalk on üks kallimaid, mida meie metsadest saada. Leitakse, et ka 60aastane kuusk sobiks raiuda. Keskkonnakaitsjad leiavad, et nn paindlikkus lageraiete vanuste osas on juba niigi suur ning selle edasine alandamine eeldaks rangelt kaitstavate metsade pindala edasist suurendamist. Seda eriti viljakates mineraalmaal paiknevates kasvukohtades. Viljakal pinnasel kasvavate kuusikute elurikkus ei ole juba praegu piisavalt kaitstud, ja kui hakatakse lubama ka n-ö lihtsamat lageraiet, suurendab see survet veelgi. Eestimaa Looduse Fondi ekspert Aleks Lotman leiab, et kuigi noor mets seob enam süsinikdioksiidi, sest kasvab kiiremini, on summaarne seotud süsinikukogus suurem ikkagi vanades metsades, sest suurem on ka nende üldine biomass, sh veel lagunemata surnud puit.