„Paraku on nii, et meie ühine tähelend jääb siin katki. Ta oli ja on suure sõidu hobune, aga selleks ei ole ta kahjuks enam vormis. Parem on tal minna pensionile, mida ta saab veeta rahulikult ja väärikalt,“ sõnas Kertu, kes saavutas Ulrikega sarnaselt oma isale arvukalt häid tulemusi.

Eesti ratsaspordipublikule jäävad kindlasti eredalt meelde Gunnar Klettenbergi ja hollandi soojaverelise mära Ulrike R maailmakarika etapi võit Saku Suurhallis 2012. aastal ning Kertu Klettenbergi imeline kolmas koht samal hobusel 2015. aasta Tallinn International Horse Show maailmakarika etapil.

Kertu ise peab enda ja ilmselt ka hobuse raskeimaks katsumuseks tänavu veebruari lõpus Varssavis toimunud maailmakarika Kesk-Euroopa liiga finaali, kus nad lõpetasid põhisõidu nulliga ja saavutasid kokkuvõttes ülitugeva neljanda koha.

„Poola võistlus oli kahtlemata raskeim mu elus, isegi Helsingi 5*etapp ei olnud niisugune. Hüppasime Ulrikega üldse koos u 6-7 maailmakarika etappi ja neist neli nulliga. See on väga hea saavutus,“ arvab Kertu, kes peab Ulriket oma elu parimaks hobuseks ega tea, millal tal jälle niiviisi veab. „Üldiselt meeldisin mina ka talle väga!“ leiab ratsutaja.

Teised hobused ei pidanud aga Ulrikele niiväga meeltmööda olema, seetõttu saab huvitav olema näha, milline on see tujukas mära emana - varem pole tal varssu olnud. Kui kõik õnnestub, on plaanis Ulriket tulevikus mitmeid kordi paaritada. Sobivat täkku pole siiski veel otsitud, nii et seegi saab olema põnev.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena