Kliima soojenemise tõttu jäävad New York ja London sajandi lõpuks vee alla

Kui kasvuhoonegaaside paiskumine atmosfääri oluliselt ja kiiresti ei vähene, tõuseb ookeanide veetase 50-150 aasta jooksul mitu meetrit, väidavad teadlased.

Nende väite aluseks on fakt, et 120 000 aastat tagasi, kui keskmine õhutemperatuur maailmas oli 1°C võrra praegusest soojem, oli maailmamere tase 6-9 meetri võrra kõrgem.

Globaalne soojenemine 2°C võrra ähvardab uputada mitmed suured linnad, teiste hulgas ka New Yorgi ja Londoni, kirjutab Daily Mail.

NASA kliimateadlaste hinnang, mis avaldati teadusajakirjas Atmospheric Chemistry and Physics põhineb praktilisel elul: aina rohkem ekstreemseid soojalaineid, põudasid, tugevaid vihmasadusid, üleujutusi ja merevee pealetungimist maismaale.

Süsinik püsib maaakera kliimasüsteemis väga pikka aega ning selle tagajärjel tekivad tugevad tormid, polaarjää lagunemine ja ookeanide veetaseme tõus, mis võib rannikulinnu ohustama hakata juba enne käesoleva sajandi lõppu.

Suurte jäämägede lagunedes hakkab tööle spetsiifiline mehhanism: Antarktika ja Gröönimaa läheduses tekivad ookeanide pinnale suured värske vee kogumid, mis aeglustavad või peaaegu peatavad süsteemi, mille kaudu maakera soojus läbi ookeanivee kosmosesse siirdus.

Ookeanide sügavused soojenevad ja hakkavad veepinna alt Antarktika ja Gröönimaa jääd sulatama. Temperatuurivahed pooluste ja troopika vahel muutuvad väga suureks ning see põhjustab tugevaid torme, samasuguseid nagu esines 120 000 aastat tagasi.

Avaldatud materjalid on teadlaste hulgas arvamustevahetuse tekitanud - osad peavad kõnealust stsenaariumi tõenäoliseks, teised mitte.

Tõsi on aga see, et maakera kliima soojeneb, jää poolustel sulab ning ookeanide veetase tõuseb tasapisi.

NASA kliimateadlaste rühm eesotsas James E. Hanseniga hoiatab, et muutused toimuvad kiiremini kui me arvata oskame.