Inimesed toidavad metslinnud haigeks, sest ei hoolitse söödamajade puhtuse eest

Maaleht.ee poole pöördus murelik lugeja, kes on tänavu kevad-talvel näinud söödamajas juba kahte haiglase olekuga leevikest. Ühte neist õnnestus tal ka pildistada.

„Leevikesed olid paksud nagu tennisepallid ja liikusid väga vaevaliselt,“ kirjeldas lugeja ning tundis muret, mis neil lindudel viga võiks olla.

„Sel talvel on ka meile tulnud palju teateid haigetest ja surnud leevikestest,“ kommenteeris Eesti Ornitoloogia Ühingu koordinaator Riho Kinks.

Asjasse aitas selgust tuua metsloomade ja lindude ravimisele pühendunud doktor Madis Leivits.

„Esimese asjana ei saa kohe kindlasti täpset meditsiinilist diagnoosi panna ainult linnu pildi vaatamise alusel, kuna kohev sulestik ja loidus on väga üldised tunnused ning mitte alati haigusliku põhjusega. Seega igasugused väited mingi kindla haiguse suhtes on väga oletuslikud. Selleks, et teada saada, mis nähtud lindudel viga oli, peab loomaarst nad läbi vaatama. Kindlasti on vaja teostada lahang ja muud vajalikud diagnostilised protseduurid, sedastamaks haiguse põhjust,“ selgitas dr Leivits alustuseks.

Kahtlustada tasub tema sõnul aga söötmishügieenist tingitud probleemi. Nimelt on paljudel meist kombeks linde sööta, kuid mitte hoolitseda söödamaja ja selle ümbruse puhtuse eest.

„Kui me, inimesed, käituksime oma toidulauaga samamoodi ehk paneks mustadele nõudele ja toidujäätmetele kogu aeg uut toitu peale ega peseks nõusid, saaksime ka meie suhteliselt tõenäoliselt mõne seedetraktiga seotud häda külge,“ tõi veterinaar paralleeli ning rõhutas, kui oluline on lindude söögimaju ja nende ümbruse puhastamine ja desinfitseerimine.

„Tihti ei tasugi hakata otsima süüdlast mõne nakkuse näol, vaid teha vajalikke hügieenitoiminguid, mis hoiavad ära toidu saastumise ja roiskumise ning sellise toidu tarbimise.“

Lindude söödamaja peab olema nii puhas, et söötja ise on nõus sealt sööma.

Mõned olulisemad asjad, mida tuleks järgida lindude söötmisel:

Regulaarne toidumaja puhastamine. Igapäevaselt peaks jälgima, et linnud pole roojanud toidu peale (tasuks valida selliseid toidumaju, kus linnud ei saa toidu peale kõndima minna).

Olenevalt söödamajast, tuleks korralikum puhastamine ja desinfitseerimine ette võtta kord ühe või kahe nädala jooksul. Puhastades tuleks esmalt mustus mehhaaniliselt eemaldada ja siis desinfitseerida, nt keeva veega üle valada. Kui kasutada mingit keemilist puhastusvahendit, tuleb linnumaja enne uuesti kasutusele võtmist kindlasti korralikult üle loputada.

Võiks vältida otse maapinnal söötmist, kuna maapinnale mitte ainult ei pääse ligi linnud, vaid ka närilised, kes oma väljaheidetega saastavad maas lebavat toitu.

Kui siiski söödate maapinnal, tuleb söötmisplatsi asukohta sageli vahetada. Lisaks pole puuvõrade alused kõige paremad, kuna üleval okstel toimetavad linnud saastavad all maapinnal olevat toitu oma väljaheidetega.

Toitu peab panema lindudele ette vaid sedavõrd, et nad suudaksid selle vähemalt paari päevaga ära süüa.

Plusskraadide korral tõuseb ka risk sööda roiskumisele, eriti kui sööt saab märjaks. Seega on oluline, et toit ei saaks niiskeks ja seda tuleb sademete eest kaitsta. (Mõtle, miks me säilitame oma toitu külmkapis!)

Kasuta mitut söötmiskohta ja vaheta söödamaja asukohta, vähendamaks maapinna saastumist toidumaja all, kuhu paratamatult pudeneb söödaosasid.

Muidugi peab sööt olema ohutu ja kvaliteetne. Lindudele ei tohi anda toidujäätmeid, mis endale enam ei kõlba.

Allikas: dr Madis Leivits