Ratsutamine muutub harrastussportlaste seas üha popimaks

Käesoleva aasta alguses viis Eesti Ratsaspordi Liit läbi mahuka harrastussporti puudutava uuringu, milles osales üle 400 ratsasportlase.

Küsitluse eesmärgiks oli saada teavet harrastajate treenimise ja võistlustel osalemise kohta ning koguda mõtteid harrastusspordi paremaks korralduseks lähitulevikus.

Ratsutamisvõistluste juures hindavad harrastajad kõige rohkem korralduse kvaliteeti ning et võistluse kavas oleks nende võimetele vastav ja väljakutseid pakkuv klass.

Küsitlusele vastanud võistlevatest harrastussportlastest märkis ligi 70%, et omab oma hobust(hobuseid) ja/või oma talli ja hobuseid. Umbes viiendik teeb trenni ratsakooli hobustel. Kasvanud on nende harrastajate osakaal, kes ratsastavad teistele kuuluvaid hobuseid ilma tasu saamata või tasu eest.

Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretär Siim Nõmmoja tõdes, et viimasel ajal on ratsaliit läbi viinud päris mitmeid uuringuid.„Ma leian, et uuringute läbiviimine on vajalik, sest see annab selgelt kätte tegevuste suunad. Samuti on meile oluline tagasiside tehtud tööle, et oma ressursse tulevikus paremini kasutada,“ lisas Nõmmoja.

Tänavune küsitlus oli osaliselt kordusuuring, esimene taoline küsitlus toimus 2013. a alguses ja toona koguti andmeid 2012. aasta hooaja kohta.

Kõrvutades nende kahe uuringu tulemusi on selgelt näha positiivsed trendid Eesti harrastusratsutamises. Nii selgub, et võrreldes kolme aasta taguse ajaga on harrastajad muutunud spordis tunduvalt aktiivsemaks. Nad osalevad rohkem võistlustel, teevad rohkem trenni ning misläbi ka nende panus sporti on suurem.

2015. aastal oli Eestis registreeritud 371 harrastusratsasportlast, nendest 244 tegi hooaja jooksul vähemalt ühe stardi. Kõige rohkem tegeletakse takistussõiduga (küsitlusele vastanutest 63%), populaarsuselt järgmine on koolisõit (21%) ning umbes 5% tegeleb kestvusratsutamise ja kolmevõistlusega.

Uuringuga saab põhjalikumalt tutvuda ratsaspordi liidu kodulehel.