Röövpüüdjad ei hooli kalade kudeajast
Keskkonnainspektsioon teeb rikkumiste ennetamiseks ja röövpüüdjate tabamiseks veekogudel tugevdatud kontrolli, sest jätkuvalt leidub neid, kes üritavad keelatud ajal või kohas kalu püüda.
„Näiteks on Pärnumaa büroo kalakaitseinspektorid kiirmenetluse korras trahvinud isikuid, kes püüdsid käsiõngedega kala Laadi paisu juures, 100 m keelualal, kus kalapüük on aastaringelt keelatud. Kalapüügiõigus oli neil olemas, kuid tihti jäetakse kas teadmatusest või tahtlikult märkamata, et ollakse paisudele lähemal kui lubatud,“ ütles Pärnumaa büroo juhataja Toomas Õmblus.
Õmbluse sõnul on Pärnumaal iga-aastaseks probleemiks kalapüük keeluajal Pärnu jõe Sindi paisul. Seal on keeluala paisust allavoolu 500 meetrit. Ühe kontrolli käigus avastati paisust ca 70 meetri kaugusel allavoolu viis meest, kes tegid lõket ja tarbisid alkoholi. Meeste väitel nad kala ei püüdnud, kuid nende lähedusest leiti vana rehvi sisse peidetud 20 vimba ja üks latikas.
Järgmise kontrolli käigus viibis keelualas kaks meest, kellest üks püüdis spinninguga kala, kuid inspektoreid märgates viskas spinningu jõkke. Isiku suhtes alustati väärteomenetlus. Seltskonna lähedusest leiti suhkrukott kolme vimmaga.
Samuti on kontrollitud teisi kalastuskohti Pärnu jõel. Tuvastati seltskond inimesi, kes tegid lõket ja grillisid. Jões oli püügil kaks põhjaõnge, mis kuulusid isikule, kellel puudus harrastuspüügiõigus. Enda selgituste kohaselt oli ta inspektoreid märgates tasunud püügiõiguse eest üheks ööpäevaks. Kuna isik tasus püügiõiguse pooleks aastaks ja tal kala ei olnud, siis piirduti suulise hoiatusega. Tihti ongi probleemiks, et harrastuspüügi õiguse eest tasutakse alles inspektoreid märgates, ehkki seda peaks tegema varem.
Pärnumaal on märtsist alates alustatud kalapüüginõuete rikkumise põhjal 12 menetlust.
Saaremaa büroo juhataja Jaak Haameri info kohaselt on neil alustatud kümmekond süüteomenetlust, mis on seotud püügiga keeluajal või keelatud kohas. Samuti on märtsist alates eemaldatud ca 40 erinevat püügivahendit kohtadest, kus kalapüük on keelatud - enamasti väikestest jõgedest, kraavidest ja suudmealadelt. Saaremaa inspektoritel on abiks käinud ka Kalastajate Seltsi vabatahtlikud.
Viljandimaa büroo juhataja Naima Tääri sõnul on inspektorid eemaldanud püügilt 23 võrku ja 10 mõrda, enamiku neist ehk 21 võrku ja 8 mõrda Võrtsjärvest. Võrtsjärve äärest leiti ka kaks ahingut ja Tännassilma jõelt tabati röövpüüdja kolme mõrraga.
Sarnaseid juhtumeid ja rikkumisi esineb kõigis maakondades.
Kõik püügihuvilised peavad enne kalale minekut kindlasti jälgima, millist kala ja kus parajasti püüda tohib, sest erinevatele kalaliikidele on kehtestatud püügipiirkondade järgi erinevad keeluajad. Merest ja Võrtsjärvest ei tohi haugi püüda kuni 30. aprillini (nimetatud kuupäev kaasa arvatud), siseveekogudel on haugipüük keelatud 10. maini ning Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel 15. maini. Samuti ei tohi 15. maini merel võrkudega lesta püüda, Soome lahel (ruudus 32) on lestapüük keelatud kuni 31. maini. Maikuus algavad vimma- ja latikapüügipiirangud.
Ebaseadusliku püügi eest näeb seadus ette rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut. Lisaks sellele tuleb hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Kuna keeluajal ja keelatud vahenditega püük loetakse tõsiseks kalapüüginõuete rikkumiseks, tuleb sellise rikkumise puhul hüvitada kalavarudele tekitatud kahju viiekordselt, st haugi puhul 35 eurot isendi eest.
Keskkonnainspektsioon jätkab kontrolli veekogudel ning tuletab ka kalastajatele ja looduses liikujatele meelde, et kalapüügirikkumist märgates tuleks sellest teatada valvetelefonile 1313.
